1904

Sündinud 1904 • Surnud 1904 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1900 | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | ► | ►►

1904. aasta (MCMIV) oli 20. sajandi 4. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Vaata ka: jaanuar 1904

• 7. jaanuar – kehtestati hädasignaal "CQD", mis kaks aastat hiljem asendati signaaliga "SOS."
• 11. jaanuar – Saksa Edela-Aafrikas (Namiibias) algas hererode ülestõus, mis kestis 1907. astani.
• 17. jaanuar – Moskvas toimus Anton Tšehhovi näidendi "Kirsiaed" esietendus.
• 22. jaanuar – Norra linn Ålesund põles maatasa. 12 000 inimest jäi peavarjuta.

Veebruar

Vaata ka: veebruar 1904

• 5. veebruar – Jaapan katkestas igasugused läbirääkimised Venemaaga.
• 7. veebruar – USA-s põles suurem osa Baltimore'i linnast maatasa. Hukkus palju inimesi. Ainelist kahju hinnati 50 miljonile USA dollarile.
• 8.-9. veebruar – Öösel ründasid Jaapani torpeedokaatrid Vene eskaadrit Port Arturi (Lüshuni) reidil ja vigastavad kolme laeva.
• 9. veebruar – Jaapanlased võtavad Koreas võimu enda kätte.
• 10. veebruar – Jaapan kuulutab ametlikult sõja Venemaale (Vene-Jaapani sõda).
• 23. veebruar – Korea ja Jaapan sõlmivad liidu.
• 24. veebruar – Suurbritannia teatab oma neutraliteedist Ida-Aasias toimuvas sõjas.

Märts

• 2. märts – Saksa keiser Wilhelm II räägib niinimetatud Edisoni trumlile. See on maailma esimene säilinud "poliitiline" helidokument.
• 22. märts – Ilmub esimene värvifoto ajalehe "Daily Illustrated Mirror" esiküljel.

Aprill

• 30. aprill – USA president Theodore Roosevelt avab St. Louisis maailmanäituse.

Mai

• 26. mai – Jaapanlased ründavad Kintšaud ja vallutavad 30. mail Dalnõi. Algab Port Artur (Lüshuni) piiramine.

Juuni

Vaata ka: juuni 1904

• 9. juuni – leidis aset Londoni sümfooniaorkestri esimene kontsert.
• 15. juuni – New Yorgis hukkus ühel lõbusõiduaurikul puhkenud tulekahjus ligi 1000 inimest. Enamik hukkunutest olid lapsed.
• 16. juuni – Soome senatiametnik Eugen Schauman tappis Nikolai Bobrikovi, kes oli alates 1898. aastast Soome kindralkuberner.

Juuli

• 1. juuli – USAs St. Louisis avatakse III suveolümpiamängud.
• 5. juuli – Soome kindralkuberneriks nimetatakse vürst Ivan Obolenski. Keiser peab uue kuberneri esmaseks ülesandeks Soome sihipärast ühendamist Venemaaga.
• 21. juuli – avati 14 aastat ehitatud Trans-Siberi raudtee Moskvast Vladivostokki.
• 28. juuli – kirjutatakse alla Saksa-Vene kaubanduskokkuleppele.
• 28. juuli – Varssavi raudteejaamas tapab ühe anarhisti visatud pomm Vene siseministri Vjatšeslav von Plehwe.
• 29. juuli – Prantsusmaa katkestab diplomaatilised suhted Püha Tooliga.

August

• 24. august – Vene-Jaapani sõda avaldab mõju ka sündmustele Euroopas. Suurbritannia ähvardab Saksamaad sõjaga, juhul kui viimane ei loobu söetranspordist Vene Balti mere laevastikule. Wilhelm II aga lubab oma nõole Nikolai II-le kindlat toetust ja teatab, et läheb neutraalsuse äärmise piirini.

September

• 4. september – Keiser Nikolai II ukaas määrab kindlaks juutide liikumisvabadused Venemaal.
• 7. september – Tiibet ja Suurbritannia sõlmivad lepingu, mille järgi Tiibetist saab Briti vasallriik. Hiina valitsus avaldab protesti.
• 20. september – Lennukiga Flyer 2 õnnestub vendadel Wrightidel sooritada lend mööda suletud ringi

Oktoober

• 6. oktoober – Hispaania sõlmib Prantsusmaaga salalepingu, mille järgi viimane tunnistab Põhja-Maroko Hispaania huvisfääri kuuluvaks.
• 22. oktoober – Varssavi, Vilniuse, Kiievi, Moskva ja Odessa sõjaväerindkondades toimuvad tegevteenistusse kutsumise vastased meeleavaldused. Rahvas skandeerib: "Elagu Jaapan!" ja "Maha tsaar!"
• 30. oktoober – Keiser Wilhelm II saadab tsaar Nikolai II-le liidulepingu visandi.

November

• 8. november – Theodore Roosevelt valitakse 26. USA presidendina oma ametikohale tagasi.
• 16. november – USA ostab 40 miljoni dollari eest kõik õigused Panama kanalile.
• 19. november – Washingtonis avatakse Saksa keisri kingitud Friedrich Suure mälestussammas.
• 29. november – Vene ülikoolides Peterburis ja Moskvas on üliõpilaste ja tööliste demonstratsioonid Kaug-Idas toimuva sõja vastu.
• 30. november – Taga-Kaukaasias levib koolera.
• 30. november – Jaapanlased vallutavad 203 m kõrguse strateegiliselt tähtsa künka Port Arthuri sadamast läänes.

Detsember

• 6. detsember – Ameerika president Theodore Roosevelt avaldab niinimetatud corollarys 1823. aastast pärit Monroe doktriini, mille järgi USA näeb endas Lõuna-Ameerika politseivõimu.
• 16. detsember – Jaapani sõjalaevad lahkuvad Port Arthuri lähedalt, et sõita vastu lähenevale Vene Balti mere sõjalaevade eskaadrile.

Veel huvitavat

• Inglismaal jõustub sõidukite registreerimise seadus. Esimese numbri "A1" saab Ruselli krahvi auto.
• Rosa Luxemburg mõistetakse Saksa keisri solvamise pärast kolmeks kuuks vanglasse.
• juuli – teine Tour de France kujuneb skandaalseks jandiks.
• november – Berliinis Leipziger Strassel avatakse Euroopa esimene laiatarbekaupade kaubamaja. Wertheimi kaubamaja saab eeskujuks teistele analoogilistele projektidele mujal.
• detsember – Firma Renault võtab kasutusele hüdraulilised amortisaatorid.
• detsember – William Rubel leiutab ofsettrükimenetluse.

Sündmused Eestis

• 24. mai/6. juuni – Tallinnas toimus Jean Sibeliuse teoste kontsert autori juhatusel (2. sümfoonia, "Saaga", "Valse triste", "Karelia").

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1904

• 18. jaanuar – Cary Grant, näitleja (suri 1986)
• 22. jaanuar – George Balanchine, koreograaf (suri 1983)
• 22. jaanuar – Arkadi Gaidar, nõukogude kirjanik (suri 26. oktoobril 1941)
• 23. jaanuar – Karl Schlechta, Nietzsche-uurija
• 27. jaanuar – James Jerome Gibson, USA psühholoog
• 29. jaanuar – Arnold Gehlen, saksa filosoof ja sotsioloog (suri 1976)
• 2. veebruar – Bozorg Alavi, pärsia kirjanik ja filoloog
• 2. veebruar – Valeri Tškalov, Nõukogude lendur
• 15. veebruar – Evald Tammlaan, eesti kirjanik ja publitsist (suri 17. märtsil 1945)
• 16. veebruar – George F. Kennan, USA diplomaat ja politoloog
• 21. veebruar – Aleksei Kossõgin, Nõukogude poliitik
• 1. märts – Glenn Miller, USA muusik
• 4. märts – George Gamow, füüsik
• 5. märts – Karl Rahner, teoloog
• 7. märts – Reinhard Heydrich, Kolmanda Riigi poliitik
• 20. märts – B. F. Skinner, psühholoog (suri 1990)
• 6. aprill – Kurt Georg Kiesinger, Saksa poliitik
• 22. aprill – Robert Oppenheimer, füüsik
• 24. aprill – Willem de Kooning, USA kunstnik
• 29. aprill – Karin Luts, eesti kunstnik
• 6. mai – Harry Martinson, rootsi kirjanik
• 9. mai – Gregory Bateson, USA antropoloog
• 11. mai – Salvador Dalí, kunstnik
• 15. mai – Emmi Haux, saksa kergejõustiklane
• 17. mai – Jean Gabin, näitleja (suri 1976)
• 20. mai – Margery Allingham, inglise kirjanik
• 22. mai – Paul Viiding, eesti luuletaja, prosaist, tõlkija ja kriitik
• 2. juuni – Johnny Weissmüller, ujumise olümpiavõitja 1924, 1928 ja kuulus Tarzani osatäitja
• 12. juuni – Adolf Lindenbaum, Poola loogik ja matemaatik
• 25. juuni – Vladimir Kokkinaki, Nõukogude katselendur
• 5. juuli – Ernst Mayr, bioloog
• 8. juuli – Henri Cartan, prantsuse matemaatik
• 12. juuli – Pablo Neruda, tšiili poeet, Nobeli kirjandusauhind 1971
• 14. juuli – Isaac Bashevis Singer, juudi kirjanik
• 28. juuli – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
• 3. august – Clifford Simak, USA kirjanik
• 4. august – Witold Gombrowicz, poola kirjanik
• 12. august – Aleksei Nikolajevitš, Venemaa troonipärija
• 22. august – Deng Xiaoping, Hiina poliitik
• 15. september – Umberto II, Itaalia kuningas
• 17. september – Jürgen Kuczynski, saksa ajaloolane
• 29. september – Nikolai Ostrovski, vene kirjanik
• 2. oktoober – Graham Greene, briti kirjanik
• 23. oktoober – Svjatoslav Roerich, vene kunstnik
• 17. november – Salomėja Nėris, leedu luuletaja
• 6. detsember – Ève Curie, prantsuse kirjanik
• 10. detsember – Antonín Novotný, Tšehhoslovakkia poliitik
• 23. detsember – Meta Kodanipork, eesti laulja
• 26. detsember – Alejo Carpentier, Kuuba kirjanik
• 29. detsember – Mihkel Hansen, Eesti poliitik
• 30. detsember – Dmitri Kabalevski, vene helilooja
• 30. detsember – Rudolf Sirge, eesti kirjanik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1904

• 1. mai – Antonín Dvořák, Tšehhi helilooja
• 4. juuli – August von Husen, endine Tallinna linnapea
• 15. juuli – Anton Tšehhov, Vene kirjanik
• 28. september – Mihkel Neelus, Eesti tõstja ja maadleja
• 21. november – Nikolai Karl Otto von Wahl, baltisaksa poliitik ja mõisnik

Nobeli auhinnad

• füüsika – John William Strutt, kolmas parun Rayleigh)
• keemia – William Ramsay
• meditsiin – Ivan Pavlov
• kirjandus – Frédéric Mistral, José Echegaray Y Eizaguirre
• rahu – Institut de droit international