Tartu keskkatlamaja

Allikas: Vikipeedia
Tartu keskkatlamaja 31. jaanuaril 2009, vaade Sõpruse sillalt.

Tartu keskkatlamaja ehk Turu katlamaja oli aastatel 19672014 Tartu kesklinnas Turu tänaval Emajõe paremal kaldal töötanud katlamaja, mis tootis soojust Tartu linna keskkütte jaoks.

Katlamaja haldas samanimeline ettevõte, mis kuulus algselt Tartu linnale, seejärel aastatel 1971–1992 Eesti Energiale ning hiljem taas linnale (1996. aastast aktsiaseltsina AS Tartu Keskkatlamaja), kuni see 2000. aastal erastati. Alates 2001. aastast kuulus Tartu keskkatlamaja ettevõttele Fortum Tartu.[1]

2014. aastal otsustas Fortum Tartu amortiseerunud keskkatlamaja sulgeda, hooned lammutada ja kinnistu müüki panna. Ettevõte AS Tartu Keskkatlamaja jätkab tegevust kui võrguettevõte ja klienditeenindaja.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Katlamaja rajati aastatel 1964–1967 seoses Tartus 1960. aastatel hoogustunud elamuehitusega. Seni köeti linna kohalike väikekatlamajade abil, kuid nende võimsusest ei jätkunud juba olemasolevate hoonetegi tarbeks, rääkimata kerkivast Ülejõe linnaosast ja kavandatavast uuest paneelelamute linnaosast Annelinnast. 1967. aastal valmis Tartu keskkatlamaja esimene järk, mida laiendati 1975. aastal. Katlamaja 90 meetri kõrgune korsten sai Tartu kesklinna panoraami harjumuspäraseks osaks.

Jõeäärne koht kesklinnas valiti mitmel põhjusel: pumbasüsteemid vajasid võimalikult madalat asukohta, keskküttetorustiku rajamiseks olid kõik linnaosad suhteliselt lähedal ning katlamaja juurde viis Tartu sadamaraudtee, mis võimaldas tuua kütust masuudiküttel töötanud katlamajja. Hiljem viidi Tartu keskkatlamaja üle gaasiküttele, ent samas säilitati tagavaraks masuudikütte võimalus.[1]

1978. aasta 6. oktoobril toimus gaasikatelde seadistustööde käigus kuuenda katla käivitamisel plahvatus. Inimesed vigastada ei saanud, kuid taastamise tõttu olid Tartus talvel probleemid küttega.[1]

2002. aastal nimetas Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing AS Tartu Keskkatlamaja Eesti parimaks soojusettevõtteks.[3]

2014. aastal otsustas Fortum Tartu keskkatlamaja sulgeda, hooned lammutada ja kinnistu müüki panna, kuna linna hakkasid varustama uued katlamajad Lohkval ja Ropkas ning vajadus amortiseerunud keskkatlamaja järele kadus. Fortum Tartu hinnangul ei kujutanud katlamaja hooned ja seadmed säilitamist väärivat ajaloolist ega tehnilist väärtust. Kaaluti ka võimalust rajada endisesse katlamajja Telliskivi loomelinnakuga sarnanev kultuurilinnak, kuid otsustati, et olemasolevad ruumid selleks ei sobi.[4]

Keskkatlamaja hoone lammutati 2023. aastal ning elu- ja ärikvartali arendamisega loodeti alustada 2024. Esialgu säilitati katlamaja 90-meetrine korsten.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]