Jaani seek
|
See artikkel on endisaegsest Tallinna hoolekandeasutusest; muuseumi kohta vaata Jaani seegi paviljon. |
Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosoorium[1].
Seegi asutamise täpne aeg pole teada[1]. Esimest korda mainitakse seeki 1237. aastal[1], kui Rooma paavsti Gregorius IX saadiku Modena Wilhelmi kirjas lubati kõigil soovijail Püha Ristija Johannese pidalitõbiste vendade majale annetusi teha. Hospidal asutati rahaga, mis laekus pattude andeksandmise tähtede müügist, millega lunastati kõik maised patud: vargused, abielurikkumised ja muud kõlvatused, mis oli sooritatud 40 päeva kestel. Neid kiriklikke lubakirju müüdi 1266. aastal isegi Soomes, kuhu saadeti Tallinnast saadikuid[2].
1279. aastal kinkis Taani kuningas Rae Patika veski koos maadega Tallinna Jaani seegi hospidalile[3].
Jaani seek oli kuni 13. sajandi teise poole alguseni allutatud kohalikule kõrgemale vaimulikule nõukogule, Tallinna toomkapiitlile, seejärel aga Tallinna raele. Tänu annetuste (enamikus kinnisvarade ja maavalduste) tõttu oli Jaani seek rikas asutus[4]. Seegid omasid ohtrate annetuste tõttu suuri kapitale, mis laenati välja 6 protsendiga, obligatsioonide kindlustusel. 16. sajandist pärit oleva aruande järele oli seekidele panditud linnas 170 kinnisvara. Ei keelatud laenu ka lühema aja peale – vekslite vastu, nagu tänapäeva pangadki.
Jaani seegi piirkond oli Kivisilla eeslinnana siiski üks vanemaid asustusalasid väljaspool Tallinna ringmüüri. Tallinna Jaani seek jäi keskajal linnast välja, Viru väravate juurest lõuna poole suunduva tee lähedusse.
Asukoht ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Jaani Seegi ehk Püha Ristija Johannese hospidali keskaegne kompleks paiknes Tallinna linnamüürist umbes poole kilomeetri kaugusel kagus, Härjapea jõe ja Vana-Tartu maantee ristumiskohal[5].
Seegil oli oma kirik (Jaani seegi kirik), kalmistu (Jaani seegi kalmistu), saun, keldriga hoone ja abihooned.[6]. 14. sajandi lõpust pärinev aruande kohaselt koosnes Jaani hospidal kirikust, elumajast aidaga, käimlast, mille kivist istelaud oli 14 sülda pikk ja lampkast 2 sülda sügav, kartserist sõnakuulmatute hoolealuste jaoks, eesruumi ja kivivõlvidega saunast, hobusetallist ja veskist.
Jaani seegi igapäevaelu korraldas hoovimeister, järelevalve majandusasjade üle oli aga Tallinna rae ja kogukonna hulgast määratud eestseisjate ülesanne. Eestseisjad pidasid Jaani seegi tulude ja kulude kohta arvet, hoolitsesid hoovimeistri ja teiste teenijate palkamise ning neile ja Jaani seegi kabeli preestrile tasu maksmise eest[7].
Seegis anti arstiabi ja ka peavarju vaestele ja üksikutele, tegeldi puuetega inimeste ja krooniliste haigetega.
„Jaani seegi kodukord 15. sajandist:
„See on Püha Johannese haigete õigus, mida tuleb haigete majas järgida:
Esiteks ei tohi üksteise peale vihastada. Kes teisele kurjasti ütleb, peab andma 4 killingit.
Samuti, kes ei lähe missa ja vespri ajal kirikusse, kui helistatakse kella – trahv 4 killingit [see, kes saab minna].
Kes teist lööb, saab trahviks 4 killingit ja kartsa.
Kes teisele näkku sülitab – trahv 4 killingit.
Kes dornsesse roojab – trahv üks katel õlut.
Samuti, kes majasse roojab või ukse ette – trahv 4 killingit, samapalju siis, kui keegi kutsub külalise.
Kes ukse ette pissib või pissi välja valab – trahv 4 killingit.
Kes linna läheb – trahv 1 veering.
Kes linnas ööbib – trahv 1 vaat õlut.
Samuti naine või mees, kes koos magavad või ebasündsat asja teevad, need peavad majast ära minema. Samuti ei tohi naine või mees tuua kedagi enda juurde magama samal ähvardusel.
Samuti, kui keegi nii palju joob, et oksendab, on trahv 2 katelt õlut, sama palju, kui keegi külalise kutsub.
Samuti ei tohi haigeid enne kirikusse minna, kui lubatud – trahv 4 killingit.
Mehed ja naised ei tohi koos saunas käia – trahv 4 killingit.
See mees või naine, kes katsub teist jalge vahelt saab trahvi 4 killingit.
Kes oma häbet näitab ja oma rõivad üles kisub, saab trahvi kaks katelt õlut.
Kes teise vastu oma noa tõmbab, saab trahvi 4 veeringut.
Samuti, kui keegi teist vigastab, mõistavad õigust eestseisjad.
Samuti, kes üleval istub pärast seda, kui kell on kaheksa löönud – 4 killingit.
Samuti peab vend, kes viimasena sisse tuleb, õhtul väravad sulgema ja hommikul avama ja kui seegihoovis sureb mõni koduloom, peab ta selle nülgima.
Samuti peab õde, kes viimasena sisse tuleb, leivakorvi varjule panema ja lubama teenijal tule ahju teha.
[…]
Samuti, kes [seegis] sureb, sellel ei tohi olla voli midagi oma varast ära anda; kes seda saladuses hoiab, see saab nuheldud nii rängalt, et ta ei oska seda ett “
– SEEK, linnaarhiiv.wordpress.com, 25 okt. 2017
1570. aastal, kui Vene väed piirasid Tallinna ning kasutasid 17. jaanuaril 1571 hõivatud Jaani seegi positsiooni ja tulistasid seegihoone paksude müüride tagant linna, tungisid aga linna kaitsjad samal õhtul seegini, vallutasid selle ja tegid vaenlasele soodsa tugipunkti maatasa[8]. Peatselt pärast sõja lõppu hoonestus aga taastati[9].
Reformatsiooni järel läksid Rooma-katoliku kiriku seegid kirikute ja kloostrite haldusalast linnakogukonna hoole alla. Rootsi-aegses Tallinnas on kaks peamist seeki ehk haiglat: Jaani seek ja Suurgildi poolt ülal peetud Uus seek. Rootsi aja alguse sõdade ajal sai Tallinna Jaani seek kannatada ja haiged viidi ajutiselt Suure Rannavärava ees asunud süüfilise haiglasse ehk rõugemajja aga 17. sajandi esimesel poolel taastati Jaani hospidali haiglavõimekus. 1627. aastal oli Jaani hospidalis hoolealuseid 179, aastal 1745 aga veel ainult 30.
Hiljem muutus Jaani pidalitõbiste varjupaik tavaliseks haiglaks ja vaestemajaks, mida peeti ülal juba ainult Tallinna linna tuludest. 20. sajandi alguses avati Jaani seegi uues hoones aadressil Tartu maantee 16 (tolleaegse aadressiga (Suur-)Tartu maantee 24), vaesteambulatoorium, kahe maailmasõja vahel aga Tallinna Linna Jaani Vanadekodu, mis töötas kuni 1960. aastateni vanadekoduna.
Uurimine[muuda | muuda lähteteksti]
Seegi alalt on väljakaevamiste käigus leitud 13. sajandi keskpaiga Lõuna-Skandinaavia kannu katkeid.[6]
Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga on arvatud kultuurimälestiseks.[10]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna Uus seek
- Jaani seegi paviljon
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tiina Kala, 2004. Mis oli ja millega tegeles Jaani Seek? Horisont 4: 9
- ↑ Haigla pangamajana ja hotellina., Uudisleht, nr. 180, 30 september 1934
- ↑ Rae mõis (Jüri khk), Kinnistute register
- ↑ Haiglad vanas Tallinnas Esimene oli pidalitõbila, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 12 mai 1976
- ↑ JAANI SEEGI GALERII, linnamuuseum.ee, (vaadatud 18.12.2021)
- ↑ 6,0 6,1 Erki Russow (20. aprill 2019 10:30). "Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest". Postimees. Postimees Grupp. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2019.
- ↑ Haigekassa, mis töötas, kes-kus.ee, Oktoober 2018
- ↑ Robert Nerman, Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks, www.postimees.ee, 12. veebruar 2008
- ↑ Eesti linnalugu eeslinna poolt vaadates, kes-kus.ee, Mai 2014
- ↑ Jaani seek kultuurimälestiste riiklikus registris
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Jaani seek kultuurimälestiste riiklikus registris