Jaani seek

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on endisaegsest Tallinna hoolekandeasutusest; muuseumi kohta vaata Jaani seegi paviljon.

Jaani seek (ka Püha Johannese leprosoorium; ladina keeles domus fratrum leprosorum sancti Johannis, hospitalis sancti Johannis, alamsaksa keeles sankt Johannis sekenhus) oli Tallinna vanalinna ääres paiknenud hoolekandeasutus (seek), ühtlasi ka leprosoorium[1]. Seegi asutamise täpne aeg pole teada[1]. Esimest korda mainitakse seeki 1237. aastal[1]. Jaani seegi piirkond oli eeslinnana siiski üks vanemaid asustusalasid väljaspool linna ringmüüri. Tallinna Jaani seek jäi keskajal linnast välja, Viru väravate juurest lõuna poole suunduva tee lähedusse.

Seegil oli oma kirik (Jaani seegi kirik), kalmistu (Jaani seegi kalmistu), saun, keldriga hoone ja abihooned.[2]

Jaani seegi igapäevaelu korraldas hoovimeister, järelevalve majandusasjade üle oli aga Tallinna rae ja kogukonna hulgast määratud eestseisjate ülesanne. Eestseisjad pidasid Jaani seegi tulude ja kulude kohta arvet, hoolitsesid hoovimeistri ja teiste teenijate palkamise ning neile ja Jaani seegi kabeli preestrile tasu maksmise eest[3].

Seegis anti arstiabi ja ka peavarju vaestele ja üksikutele, tegeldi puuetega inimeste ja krooniliste haigetega.

Reformatsiooni järel läksid Rooma-katoliku kiriku seegid kirikute ja kloostrite haldusalast linnakogukonna hoole alla. Rootsi-aegses Tallinnas on kaks peamist seeki ehk haiglat: Jaani seek ja Suurgildi Uus seek. Rootsi aja alguse sõdade ajal sai Tallinna Jaani seek kannatada ja haiged viidi ajutiselt Suure Rannavärava ees asunud süüfilise haiglasse ehk rõugemajja aga 17. sajandi esimesel poolel taastati Jaani hospidali haiglavõimekus.

Seegi alalt on väljakaevamiste käigus leitud 13. sajandi keskpaiga Lõuna-Skandinaavia kannu katkeid.[2]

Jaani seegi territoorium koos säilinud hoonete ja endise kalmistuga on arvatud kultuurimälestiseks.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Tiina Kala, 2004. Mis oli ja millega tegeles Jaani Seek? Horisont 4: 9
  2. 2,0 2,1 Erki Russow. "Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest". Postimees, 20. aprill 2019 10:30. Postimees Grupp. Arhiiviversioon.
  3. Haigekassa, mis töötas, kes-kus.ee, Oktoober 2018
  4. Jaani seek kultuurimälestiste riiklikus registris Muuda Vikiandmetes

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaani seek kultuurimälestiste riiklikus registris Muuda Vikiandmetes