Toompea Suur linnus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Toompea Suur linnus (ladina keeles castrum magnus või castrum maius) oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hiljem I Taani aja taanlaste linnus. Üldlahenduselt oli see kastell, mis II Taani ajal aastatel 12381346 jagati põikmüüriga kahte ossa. 13. sajandil tekkis sinna tihe hoonestus, kus muuhulgas paiknesid Taani kuninga Harju, Viru, Rävala ning vahepeal ka Järva vasallide ja piiskopi elamukrundid.

Aastatel 12271229 lasi ordumeister Volquin lavasaare edelaossa ehitada Tallinna esimese kivist ordulinnuse ehk ordulossi (Ordensburg või Ordenschloss), mida tuntakse Toompea Väikese linnusena (ladina keeles castrum minus või castrum parva). Väikest linnust ühendas suure linnusega Toompea kolmanda osana eeskaitseala (cingele).

Linnuse müüridele rajati keskajal arvatavasti 14 kaitsetorni. Enamik neist (11) olid madalad konsooltornid, mille katked on osaliselt siiani jälgitavad. Peale selle oli ringmüüril veel kaks müüritorni ja üks väravatorn.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]