Suure Rannavärava eesvärav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Suure Rannavärava eesvärav on keskaegse Tallinna kaitseehitise Tallinna linnamüüri osa linna põhjaküljel, Pika tänava ja Rannamäe tee ristmikul.

Suure Rannavärava eesvärav, vaade Rannamäe teelt, 2011. aasta, kevad
Suure Rannavärava eesvärav ja vasakpoolne kaitsetorn, vaade Pikalt tänavalt 2008. aasta, talv
Suure Rannavärava eesvärav 1924. aastal
Suure Rannavärava eesvärava kaitsetornid, vaade Rannamäe lõunapoolselt nõlvalt, 2008. aasta talv

Eesvärava ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnamüüri valmimise järel hakati sellele ehitama eeskaitsesüsteemi. Müüris asuvate väravatornide ette ehitati täienevad eesväravad.

Suure Rannavärava eesvärav ehitati algselt 15. sajandil aastatel 1448–1460 ning see koosnes kahest sihvakast tornist ja allalastavast võreväravast analoogselt Viru värava eesväravaga. Eesväravast kirde pool oli 15. ja 16. sajandil üks Tallinna vanemaid aedu – Roosiaed.[1]

Järjekordsed ehitustööd 16. sajandil olid nähtavasti tingitud suhete teravnemisest Liivi ordu ja Vene suurvürstiriigi vahel.

1510. aastal alustati töid, mille käigus lisati uus eesvärav ja idapoolse torni asemele ehitati eelkõige sadama kaitseks uut tüüpi suurtükitorn, mis pidi juba oma välisilmega mõjuma imposantselt. Läänepoolne väike sihvakas torn säilis.

Ehitustöid juhtis aastatel 1518–1529 Vestfaalist pärit ehitusmeistri Gert Koningki poolt.[2] Tööd lõpetati 1531. aastal.

Eesvärava hilisem aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Algul nimetati uut ehitist "väravaks", siis lihtsalt "uueks torniks".

1570. aastal toimunud Tallinna piiramisest on jäänud Moskva suurvürsti Ivan Groznõi vägede poolt torni pommitamise vigastused "uue torni" välimikku.

17. sajandil lammutati suurtükitorni mašikulii ja ehitati tornile katus. Suurtükitorn omas tähtsust veel Tallinna piiramise ajal 1710. aastal ning ka 1790. aastal Rootsi laevastiku poolt Tallinna ründamise ajal. Selle lahingu mälestuseks paigutati hävinenud Rootsi laevadelt pärit laevakahurid lahtiselt Suure Rannavärava bastionile.

1842. aastast tuntakse torni Paksu Margareetana. 1870. aastal lammutati eesvärava kõige merepoolsem vallivärav.

19. sajandi keskpaigast hakati Paksu Margareeta torni kasutama vanglana, milleks rajati ka tornist edela poole (torni ja Suure Rannavärava vahihoone vahele) uus vangla kantseleihoone.

1917. märtsirevolutsiooni ajal vallutasid ülestõusnud vangla ja põletasid hooned.

2018. aasta leiud[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta tornist seniteadmatuid müürikatkeid ilmselt Suure Rannavärava eesvärava varasemast ehitusetapist (15. sajandi keskpaigast). 16. sajandi alguse müür kulges läänepoolsest eesväravatornist sadama suunas. Tõenäoliselt pöördus see ilmselt üsna pea piki looduslikku nõlva Väikese Rannavärava suunas.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tiiu Viirand. "Tallinn". Tallinn: Koolibri, 2009. Lk 114
  2. Dmitri Bruns, Rasmus Kangropool. "Tallinn sajandeis". Eesti Raamat. Tallinn 1972. Lk 41
  3. Stina Kordemets. "Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi". Eesti Päevaleht, 14. september 2018

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]