Riia toomkirik
| Riia toomkirik | |
|---|---|
| Rīgas Doms | |
 Õhtuvidevikus põhjakülg toomplatsilt | |
| Riik | Läti |
| Asukoht | Herderi väljak 6, Riia |
| Ehituse algus | 1211 |
| Ehituse lõpp | 16. sajand |
| Esmamainimine | 1201/1202 |
| Koordinaadid | 56° 56′ 56″ N, 24° 6′ 15″ E |
 | |
Riia toomkirik (läti keeles Rīgas Doms, saksa keeles Rigaer Dom) on toomkirik Lätis Riias, Toomväljakul. See on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik. Kiriku kõrgus koos tornikiivriga on maapinnast 90 meetrit.
Katedraali kõrval, Palasta tänav 2 asub Riia toomkiriku kogudusehoone ja Palasta tänav 4, Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Keskaeg
[muuda | muuda lähteteksti]"Henriku Liivimaa kroonika" andmeil lasi piiskop Albert esialgse väikse toomkiriku ehitada linna asutamise aastal 1201 või sellele järgnenud aastal 1202. Ta pühitses "õndsaima jumalaema Maarja auks" selle koos Maarjamaaga (Vana-Liivimaaga).[1]
.jpg)
Ehituse algfaasist teatakse üsna vähe, kuigi halduslik korraldus usaldati munkadele Prémontré ordust. 1210. aastal Roomast naastes kutsus piiskop Albert neid Vestfaalis asunud Cappenbergi kloostrist kaasa Riiga. Erinevalt tsistertslastest ei piiranud premontraatlaste ehitusprojekte jäigad eeskirjad või reeglid.[2]
.jpg)
25. juulil 1211 pani Riia piiskop Albert piduliku tseremoonia käigus nurgakivi praegusajani samal kohal kõrguvale toomkirikule. Ta oli lasknud ehitise rajada oma piiskopikoja õue tagusele maale, liivlaste kunagisse kalurikülla, mis asus Daugava jõe lähedal. 1215. aasta kevadel tuli ehitustöödega kiirustada, sest keset asulat asunud kirik oli maha põlenud.[3] Lisaks hakati Riia toomkapiitlile ehitama romaani stiilis kooli ja kloostrit. 1236. (?) aastal pidas Gregorius IX paavstluse legaat, Modena piiskop Wilhelm, kontsiili juba vastses Riia toomkirikus. Arvatavasti oli selleks ajaks ristlööv pooleliolevast kirikust juba müüriga eraldatud ja kooriruum valminud.[3]
1211 lõi Riia piiskop Albert Liivimaa vanima õppeasutusena Riia toomkiriku juurde Riia toomkooli.
13. sajandi teisel poolel jõudis katedraali põhiplaani järgne ehitus lõpule, sajandivahetuseks võis tornikiiver kõrguda 140 meetrini. Riia toomkirikust oli kujunenud märkimisväärseimaid varagootika näiteid terves Baltikumis.
Põhjasõjas 1710. aastal Riia piiramise ajal sai kiriku katus rängalt kannatada, mille renoveerimine ja rekonstrueerimine jätkusid kuni 1727. aastani. 1881. aastal algasid kirikus remondi- ja restaureerimistööd, mis jätkusid kuni 1914. aastani, mille tulemusel kirik omandas oma praeguse ilme.
Uusim aeg
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude ajal olid jumalateenistused keelatud aastail 1959–1989. Toomkirikut kasutati kontserdisaalina ja selle lõunatiivas asus Riia meresõidu- ja ajaloomuuseum. Peakirik avati sakraalseteks talitusteks taas aastal 1991, mil traditsioone jätkab endiselt Läti Evangeelne Luterlik Kirik.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Ehitise vundamendid on rajatud pinnasesse rammitud puitvaiadele, mida kaasajal on märgata hoone alumise korruse abiruumides maapinna paljanditel. 1220. aastate tarinduste käigus kujundati romaanipäraselt paekivist sokkel ja välisnurgad. Müüritis on iseloomulik tellisgootikale. Läänefassaadi kaunistab sellest perioodist pärit ümmargune roosaken. Astmikportaali arhivoldi sammaste kapiteelid on varagootika vormides reljeefse taimdekooriga, mille mõjutused pärinevad tõenäoliselt Ojamaalt.[2]
Basiilika põhimõtete kohaselt hakati kesklöövi lõppu ehitama koori kolme poolringikujulise apsiidiga, millele järk-järgult lisandusid ruumid piiskopkonnale. Kiriku struktuur ja proportsioonid muutusid selle tulemusel teiselaadseks. Neid muutusi on näha põhjaportaalil ehk tollasel linnapoolsel küljel, toomkapiitli koosolekusaalis ja peaaegu kandilises kloostrihoovis. Katedraali lääneosa jäi kroonima gooti stiilis massiivne kirikutorn, mille põhja- ja lõunaküljel paiknevad neljatahulised, suurte kaaravadega pikilöövi sisemusse avanevad kabelid. Lisaks neile ehitati 14.–16. sajandini kabelid põhja- ja lõunapoolsetesse külglöövidesse (kabelilööv).
Keskajal kroonis torni kaheksanurkne püramiidjas tornikiiver. Seda toomkiriku torni võib näha 16. sajandi keskpaigast pärineval Riia vanimal linnavaatel Sebastian Münsteri raamatus "Kosmograafia"[4]. Renessanslik kahe galeriiga püramiidjas tornikiiver ehitati toomkirikule 16. sajandi lõpus. Samal ajal toomkiriku torni paigaldatud kukk on tänapäeval eksponeeritud katedraalis. 18. sajandi lõpus ehitati kirikule uus barokkvormides torn.
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimusid restaureerimistööd, mille tulemusena omandas kirik oma praeguse ilme.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Riia toomkirikus asuvad 1883. aastal saksa meistri Walcker & Cie poolt valmistatud Toomkiriku orel, mis on üks maailma suurimaid ja ajaloolisemaid. Kirikus tegutseb ka Riia Toomkiriku muuseum, kus saab tutvuda toomkiriku ja Riia linna ajaloo, samuti luteri usu arenguga Lätis ning näitusel on esitatud ajaloolised esemed, kirikutarbed ja kunstiteosed. Kiriku kompleksis on säilinud osaliselt keskaegne kloostrihoov. Tähelepanuväärilised on ka toomkiriku vitraažaknad.
.jpg)
Riia toomkirikus asuvad ka Liivimaa piiskopi 1186–1196 Meinhardi haud, Riia peapiiskopi Wilhelm von Brandenburg (von Hohenzollern) (1498–1563) hauaplaat.
Toomkiriku seintele ja võlvialustesse on paigaldatud kümneid rikkalikult kaunistatud vappepitaafe. Paljud neist pärinevad 17. ja 18. sajandist, mil Riia oli tähtis hansalinn ja Rootsi kuningriigi, hiljem Venemaa keisririigi osa. Nad kuuluvad saksa päritolu Riia patriitsiperekondade (Bergmann (läti k. Bergmaņi), Berens von Rautenfeldi, Dreyling (Dreiliņ), Hollanderi (Holanderi), Schwartz (Švarci), Wiedau (Vīdavi), Riia rae, käsitöölisi ühendava Riia Väikegildi liikmetele, aadlikele, riigiametnikele, sõjaväelastele ja vaimulikele (Rigemann, Mengdenid: Otto von Mengden (1597–1681), Gustav von Mengden (1627–1688), Himsel, Kröger, Schick, Henrich, Benckendorff).
.jpg)
Riia toomkiriku koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1546, Wenceslaus Lembke, Riia toomkiriku pastor[6]
- 1554/1557, Martin Lemken[7]
- Wilhelm Donat (surn. 1582)[8]
- 1582, Johannes thom Dal (surn. 1612)[9]
- Laurentius Lemken (surn. 1611)[10]
- 1611–1616, Hermann Samson, Riia toomkiriku ülempastor
- 1624, Rotger Neinerus (surn. 1625[11]), Riia toomkiriku pastor
- 1650–1656, Johann Hartmann (surn. 1657), diakon[12]
- 1656−1657, Matthias Reland/Reeland/Rölandt (1599–1657), Riia toomkiriku pastor[13]
- 1657−1658, Johannes Brever, Riia toomkiriku pastor
- 1682–1683, Heinrich Sehlmann (1632−1683)[14], diakon
- 1683–1685, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse abiõpetaja
- 1691–1698, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse pastor
- 1700–1702, Hermann Zimmermann, Riia toomkoguduse pastor
- 1700–1701, Andreas Schwartz (1665–1701), diakonpastor
- 1702–1712, Christian Lauterbach (1663–1720), diakonpastor
- 1711–1720 Andreas Willebrand (1652–1737), Riia toomkoguduse saksa koguduse vaimulik
- 1712–1720, Christian Lauterbach (1663–1720[15]), Riia toomkoguduse pastor
- 1720–1736, Andreas Willebrand (1652–1737), Riia toomkoguduse pastor
- Bartholomäus Depkin (1682–1746[16]), Riia toomkiriku pastor
- 1725–1736, Johann Fontin (1684–1737)[17], diakon
- 1740[18], Gebhard Christoph Tanck (1679–1744[19]), Riia toomkiriku pastor, pastor primas
- 1743–1759, Johann Christoph Gericke (1696–1759)[20], diakon
- 1744–1746, Johann Nikolaus Wilhelm Schul(t)ze[21], Riia toomkoguduse pastor
- 1759, Anton Bärnhoff (1733–1800[22]), diakon
- 1760–1780, Immanuel Justus von Essen, Riia toomkiriku Riia Peetri koguduse ülempastor
- 1760–1764, Carl Leopold Stöessiger (1733–1777), Riia toomkiriku diakon[23]
- 1777–1780, Gottlieb Schlegel (1739–1810[24]) (de), diakon
- 1780–1788, Gottlieb Schlegel (1739–1810), nädalajutlustaja
- 1781–1788, Anton Bärnhoff (1733–1800), ülemnädalajutlustaja[22]
- 1789–1790, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), diakonpastor
- 180..., Johann Christoph Pottmeyer (1751–1817[25]),
- 1800–1801, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), nädalajutlustaja
- 1801–1817, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822), ülemnädalajutlustaja
- 1801–1805, Matthias Thiel (1775–1843), diakon
- 1806–1818 Franz Hackel (1782–1818[26][27]), diakonpastor
- 1817–1822, Gotthard Hermann Josephi (1756–1822[28][29]), pastor
- 1819–1823, David Gustav von Bergmann (1787–1848), diakon[30]
- 1822[31]–1823, Johann August Leberecht Albanus (1765–1839[32]), Riia toomkiriku ülempastor
- 1823–1838, Matthias Thiel (1775–1843[33]), Riia toomkiriku ülempastor Riia konsistooriumiringkonnas
- 1826–1831, Otto Hermann von Stahl (1796–1831[34]), diakonpastor[35]
- 1838–1843, Martin Daniel Taube (1802–1857), diakonpastor[36]
- 1843–1848, Peter August Poelchau (1803–1874[37]) (de), Riia toomkiriku ülempastor
- 1848–1850, Ernst Theodor Hellmann (1806–1850[42][43]), Riia toomkiriku ülempastor
- 1849–1850, Reinhold Hilde (1820–1857)[44], nädalajutlustaja
- 1850–1857, Martin Daniel Taube (1802–1857[45]), Riia toomkiriku ülempastor
Riia toomkiriku kogudusehoone, Palasta tänav 2 - 1857–1868, Karl Johann Julius Wilhelm Hillner (1813–1868[48][49]), Riia toomkiriku ülempastor
- 1875–1894, Johannes Matthias Lütkens, Riia Peetri koguduse ülempastor Liivimaa konsistooriumiringkonnas
- 1885–1906, Theophil Gaehtgens (1847–1919), Riia toomkiriku ülempastor[50]
- 1886–1910, Friedrich Heinrich Wilhelm Keller (1837–1917), Riia toomkiriku ülempastor[51]
- 1910, Karl Keller (1868–1939[52]), Riia toomkiriku pastor
- 1911–1931 Oswald Erdmann (1871–1933), Riia toomkiriku pastor
.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jaan Lahe. Maarjamaa kahtlane juubel Postimees, 2014
- 1 2 "Riga – Cathedral of the Blessed Virgin Mary". medievalheritage.eu.
- 1 2 "History of Cathedral". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. august 2016.
- ↑ Cosmographia Universalis. The Rīga Skyline — Then and Now. - Synopsis — The Livonians
- ↑ Rigeman nr 741, www.adelsvapen.com
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 75
- ↑ Arved von Schmidt, Die Pastoren Oesels. Seit der Reformation. Tartu 1939, seite 48
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 64
- ↑ Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 66/67
- ↑ H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 80
- ↑ H.J. Böthführ: Die Livländer auf auswärtigen Universitäten..., Riga 1884, s. 92
- ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 11
- ↑ Sehlmann, Heinrich (1632-1683) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Lauterbach, Christian (1663-1720) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Depkin, Bartholomäus (1682-1746) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Arved von Schmidt, DIE PASTOREN OESELS SEIT DER REFORMATION, TARTU 1939, seite 26
- ↑ Die grosse Hand des grossen Gottes : Entworffen Aus dem 2. Buch der Chronic. XX. 6. Und an einem solennen Freuden-Tage, So den 2. Decembr. dieses Jahrs feyerlich begangen worden Um dem grossen Gott öffentlich zu dancken/ daß Er nach seiner Liebes-vollen Güte den Theuren Printzen Johann III. Unsern Allergnädigsten Kayser und Herrn auff den Thron des grossen Rußischen Reiches erhaben, Universitätsbibliothek Rostock. Digitale Bibliothek und Publikationsdienste, digibib.ub(at)uni-rostock.de
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 201-204
- ↑ Gericke, Johann Christoph (1696-1759) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Schul(t)ze, Johann Nikolaus Wilhelm veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- 1 2 Bärnhoff, Anton (1733-1800) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Carl Eduard Napiersky, Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland. III Dritten Theil, Viertes Heft. Q - Z (1852), seite 60
- ↑ Schlegel, Julius Heinrich Gottlieb* (1739-1810) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 49
- ↑ Hackel, Franz* Johann Friedrich (1782-1818) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 55-56
- ↑ Josephi, Gotthard* Hermann (1756-1822) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 1, 1810-1829, seite 93
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 42-43
- ↑ G. Schweder, Die alte Domschule, das gegenwärtige Stadt-Gymnasium zu Riga. seite 56
- ↑ Albanus, Johann August* Leberecht (1765-1839) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Thiel, Matthias (1775-1843) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Stahl, Otto Hermann v. (1796-1831) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, seite 21-22
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 7-10
- ↑ Poelchau, Peter* August (1803-1874) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Dietrich, Carl Alexander (1806-1868) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 72-73
- ↑ Hedenström, Jakob Matthias Heinrich* (1806-1865) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 93-94
- ↑ Hellmann, Ernst Theodor* (1806-1850) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, seite 151
- ↑ Hilde, Reinhold* Theodor (1820-1857) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Taube, Martin Daniel (1802-1857) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Blumenbach, Gustav (1824-1876) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 207-208
- ↑ Hillner, Karl Johann Julius Wilhelm* (1813-1868) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, seite 42-43
- ↑ Gaehtgens, Theophil (1847-1919) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Keller, Friedrich Heinrich Wilhelm* (1837-1917) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Keller, Karl* Alexander (1868-1939) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Riia toomkirik |