Iru soojuselektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Iru soojuselektrijaam
Iru soojuselektrijaam
Iru soojuselektrijaam, taamal Muuga sadam ja Muuga laht

Iru soojuselektrijaam (lühendatult Iru SEJ; ametlik nimi Iru Elektrijaam) on Eesti Energiale kuuluv soojuselektrijaam Maardus.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iru koostootmisjaama I ehitusjärk valmis 1978. aastal.

Iru SEJ on suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 764 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 398 MW.

Iru SEJ põhikütuseks on segaolmejäätmed ja maagaas. Reservkütusena kasutatakse vedelkütuseid (näiteks rasket kütteõli).[1]

2013. aastal alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid.

Soojustarbijad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojuse tootja.

Soojuse ja elektrienergia tootmine Iru SEJ-s
Majandusaasta Soojus (GWh) Elekter (GWh)
2011 593 129
2012 415 27
2013 551 59

Jaamas töötab 2013. aasta seisuga 49 töötajat.

Jäätmeenergiaplokk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iru elektrijaama juures alustas 2013. aastal tööd Eesti esimene jäätmeenergiaplokk, Jäätmeenergiaploki soojuse tootmise võimsus on 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW. Irus muundatakse elektriks ja soojuseks ligikaudu 82% jäätmetes sisalduvast energiast.

Energiaplokile pandi nurgakivi 15. juunil 2011. Jäätmeploki üldehitustööd teostas Merko Ehitus, põletusresti tarnis Martin GmbH ja heitgaasi käitlussüsteemi CNIMi tütarettevõte LAB. [2]

Jäätmete kasutamine elektri ja soojuse tootmisks on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse, sest Eesti Energia võttis varem prügilatesse rännanud jäätmed kasutusse kütusena. Jäätmeploki tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sorteerimist, purustamist ega sõelumist. Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru elektrijaamas ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast.[1]

Eestis jääb kodusest sorteerimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Seni prügilatesse rännanud prügi energeetiline väärtus on aga samaväärne põlevkivi ja hakkepuiduga. Kasutades prügi energia tootmiseks jätab Eesti Energia Iru elektrijaam aastas kasutamata 70 000 000 kuupmeetrit maagaasi.[3]

Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis keskmiselt 27,5 tonni segaolmejäätmeid. Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Päevas põletab jaam täisvõimsusel töötades keskmiselt 660 tonni prügi. Iru jäätmeplokk toodab ca 136 000MWh elektrit aastas, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Jäätmetest toodetud soojusenergia on ka neljandiku võrra soodsam kui maagaasist toodetud energia. [4]

Üle 90% jaamas kasutatavatest jäätmetest pärineb Eestist, ent tarnekindluse tagamiseks igal hetkel on Eesti Energial lepingud jäätmete tarnimiseks ka Soomest ja Iirimaalt.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Iru elektrijaam, Eesti Energia veebileht
  2. "Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk sai nurgakivi"[2] Ehitusuudised, 15.06.2011
  3. "Eesti Energia: Iru jäätmeplokk säästab eestlastele 7 miljonit eurot aastas"[3]Postimees,31.destsember 2013
  4. Eesti Energia kodulehekülg: Iru jäätmeenergiaplokk[4]
  5. "Milline saatus ootab Eesti prügi?"[5]Äripäev, 12.01.2014

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]