Rein Zobel
Rein Zobel (2. aprill 1928 Tallinn – 9. mai 2012 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1952. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna arhitektuuriosakonna. 1971. aastal kaitses Tallinna Polütehnilises Instituudis kandidaadiväitekirja ja sai arhitektuurikandidaadi kraadi ning 1995. aastal Tallinna Kunstiülikoolis doktoriväitekirja ja sai filosoofiadoktori kraadi.
Aastatel 1952–1954 töötas ta Estonprojektis, 1954–1972 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses.
Alates 1972. aastast oli ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud, 1978. aastast dotsent. Alates 1991. aastast professor, 2002. aastast Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]On projekteerinud eramuid ja suvilaid.
Ta on juhtinud Tallinna linnamüüri ja tornide restaureerimist ning koostanud uurimusi Tallinna keskaegsest arhitektuurist.
Tegi aastatel 1965–1969 koos Helmi Üprusega Tallinna vanalinna kompleksse uurimise ja regenereerimise kava.
Koostas Padise kloostri varemete konserveerimise kava (teostatud osaliselt).
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1966 "Tallinna linnamüür". 160 lk
- 1980 "Tallinna keskaegsed kindlustused". Kujundanud Tiiu Aru. 336 lk
- 1984 "Kiek in de Kök". 40 lk
- 1986 "Linnamüür". 52 lk
- 1988 "Suur Rannavärav ja Paks Margareeta". 44 lk
- 1994 "Kindluslinn Tallinn". Kujundanud Tiiu Allikvee. Fotod Gustav German, Toomas Kohv, Boris Mäemets, Villem Raam, Viktor Salmre, Peeter Sirge, Peeter Säre ja Ann Tenno, illustratsioonid Rein Zobel. ISBN 5899200626, 58 lk
- 2000 "Lume- ja härmarüüs Toompea". Paul Luhteina tinalõigete kogumik, tekst Rein Zobel
- 2001 "Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13.–14. sajandil". 214 lk; 2009 – 2. trükk. 192 lk (Rohkete illustratsioonidega raamatusse on koondatud ligi viiskümmend aastat väldanud keskaegse Tallinna ehitiste uurimistöö tulemused. Teoses kajastatakse Tallinna vanimat kujunemislugu ajaloolis-topograafilisel foonil, Lyndanise kindlusest ja taanlaste tulekust Tallinna varajase teedevõrgu kujunemiseni. Lisaks käsitletakse teoses ka Tallinna kirikute, kloostrite ja muude ehitiste ajalugu[1].)
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1995 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia (tulemuslik tegevus Tallinna vanemate kaitseehitiste arhitektuuri, linna geneesi ja topograafia uurimisel)
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[2]
- 2001 – Ervin Pütsepa preemia (monograafia "Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus XIII-XIV sajandil")
- 2002 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli Eesti sõjaväelane Ernst Johannes Zobel.
1952. aastal abiellus Virve Kasemaaga. Tema äi oli Eesti sõjaväelane Kaarel Kasemaa. Tema pojad on ökoloogid Martin ja Kristjan Zobel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ardo Kaljuvee. "Zobeli elutöö sai kaante vahele". EPL, 26. veebruar 2010
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jevgeni Kaljundi. "Zobel, Rein, arhitekt ja arhitektuuriajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 503–504
- "Eesti NSV Arhitektide Liidu kongressi vaheajal vestlevad (vasakult) Harri Otstavel, Heino Reissaar ja Rein Zobel". Fotoː E. Norman, oktoober 1984. Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, EFA.204.0.136293