Aleksander Nevski katedraal

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit Aleksander Nevski katedraal (Sofia); teiste tähenduste kohta vaata Aleksander Nevski kirik

Aleksander Nevski katedraal
Aleksander Nevski peakirik1.jpg
Riik Flag of Estonia.svg Eesti
Asukoht Tallinn
Harju maakond
Ehituse algus 1894
Ehituse lõpp 1900
Koordinaadid 59° 26′ 9″ N, 24° 44′ 21,7″ Ekoordinaadid: 59° 26′ 9″ N, 24° 44′ 21,7″ E

Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10.

Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega[1]. Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt)[2]. Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või Tallinna Peetri Reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus"[3]. Maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud[4]. Peakiriku ehitamiseks korraldati üle-Venemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Peakirik sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi.

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseerib paljudele venestamist, kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduse veergudel veel ka hiljem, 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku sibulkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga.

1936. aastal vahetas senine vene kogudus kiriku eesti Siimeoni kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936[5].

1937. aastal algas kiriku remont, millega ühtlasi eestipärastati tema välimus[6].

Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4
  2. Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5
  3. Toompea Vene kirik lammutamisele. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1
  4. Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5
  5. Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.
  6. Katedraal saab eesti lihvi. Rahvaleht, 1. september 1937, nr 103, lk 4.