Aleksander Nevski katedraal

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kirikust Tallinnas; Sofias asuva kiriku kohta vaata artiklit Aleksander Nevski katedraal (Sofia); teiste tähenduste kohta vaata Aleksander Nevski kirik

Aleksander Nevski katedraal
Riik Eesti
Asukoht Tallinn, Harju maakond
Ehituse algus 1894
Ehituse lõpp 1900
Koordinaadid 59° 26′ 9″ N, 24° 44′ 21,7″ E
Kaart

Püha Aleksander Nevski katedraal (täispikk nimi Tallinna Neeva Vaga Õigeusulise Suurvürsti Aleksandri peakirik, lühendatult Neeva Aleksandri peakirik) on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik Tallinnas Toompeal aadressil Lossi plats 10.

Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Kirikut kasutab Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Nevski katedraal. Diego Delso foto 2012. aastast

Aleksander Nevski peakirik ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega.[1] Varem, veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt).[2] Kuberner, vürst Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist kui õigeusu võidu tunnus".[3] Maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi kiriku ehitamiseks luba ei küsinud.[2]

Peakiriku ehitamiseks korraldati ülevenemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda isegi oma kaelaskantavad ametimärgid. Vene kirikuarhitektuurist lähtunud historitsistlikus stiilis pühakoja ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Peakirik sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi.

Kuni 1900. aastani oli õigeusu kiriku peakirik (katedraal) Eestis Tallinna Issanda Muutmise peakirik, Aleksander Nevski katedraali valmimise järel, läks senine Tallinna Issanda Muutmise peakiriku venelaste kogudus üle Aleksander Nevski katedraali.

Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel, 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.

1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei kuulunud enam Venemaale ja kirikuhoone sümboliseeris paljudele venestamist, kuid see kutsus esile õigeusklike rahvusvahelise protesti ja Riigikogu ei kiitnud seda eelnõu heaks. Sarnaseid üleskutseid esitati ajakirjanduse veergudel veel ka hiljem, 1936. ja 1938. aastal. Leiti, et kiriku sibulkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga.

1936. aastal vahetas senine Tallinna Aleksander Nevski vene kogudus kiriku eesti Siimeoni kogudusega, ühtlasi sai kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliidi esinduskirikuks ja nimetati Aleksandri peakirikuks. Vene koguduse lahkumisjumalateenistus toimus 6. detsembril 1936.[4]

Kogudus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklites Tallinna Andrease kogudus ja Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne kogudus

Tallinna Aleksandri kogudust teenisid:

  • ülempreester Simeon Popov, 30. aprill 1900 – 4. september 1909, koguduse esimene ülempreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus
  • ...
  • ülempreester Konstantin Gustavson (1873–1942), Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 1940 – 14. juuli 1942
  • preester/ülempreester Aleksander Jürisson EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 3. detsember 1943 – 20. september 1944
  • ülempreester Konstantin Kokla EAÕK Tallinna Püha Neeva- Aleksandri katedraalkiriku Tallinna Andrease koguduses 20. september 1944 – 2. mai 1945
  • preester/ülempreester Vladimir Blagoveštšenski EAÕK Tallinna Püha Neeva Aleksandri koguduses 13. september 1946 – 1. juuli 1947
  • kogudust hooldav ülempreester Dionissi Samon EAÕK Tallinna Püha Neeva-Aleksandri peakiriku Tallinna Püha Andrease koguduses 1. märts – 15. september 1947, Andrease koguduse viimane preester
  • ülempreester Tallinna Joann Alfred Meltsaar/Miltrop Püha Neeva-Aleksandri koguduses 1966 – 1. juuni 1973

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toompea katedraali tekkimislugu. Kaja, 16. oktoober 1928, nr 243, lk 4
  2. 2,0 2,1 Katedraali ümber. Kaja, 18. oktoober 1928, nr 245, lk 5
  3. Toompea Vene kirik lammutamisele. Kaja, 12. oktoober 1928, nr 240, lk 1
  4. Toompea vene kirik eestlaste kätte. Rahvaleht, 7. detsember 1936, nr 143, lk 8.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]