Säästev linnaplaneerimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Säästev linnaplaneerimine (inglise sustainable urban planning) on linna terviklik planeerimine eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ja materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega ning keskkonda kahjustamata[1].

Säästev ja jätkusuutlik linn peaks suutma luua koostöö ökoloogia, majanduse, poliitika ja kultuuri vahel. Nii saab linn vähendada oma ökoloogilise jalajälje suurust. Linn peaks suutma endale toitu kasvatada linnas ja selle lähiümbruses. See aitab kaasa sellele, et toitu ja toorainet ei pea transportima kaugelt ja kaup jõuab kohale värskelt. Ühtlasi peaks linn kasutama taastuvaid energiaallikaid ja maakasutus peab olema võimalikult efektiivne.

Säästva linnaplaneerimise oluline osa on linnaelanike aktiivne osalemine planeerimisel. Umbes 50% maailma rahvastikust elab linnades ja nende lähiümbruses[2]. Seega on vaja luua võimalusi inimeste mahutamiseks ja elatamiseks aga samas hoida mõju keskkonnale madal.

Säästva linna idee on jätkuks 1970. aastatel tekkinud algatustele muuta linnad inimlikumaks ja demokraatlikumaks.

Planeerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Uued jätkusuutlikud ja uuesti kujundatud linnad pakuvad häid lahendusi näiteks transpordi, hariduse ja kommertsi valdkondades. Need peaks looma inimestele võimalusi valida kinnisvara erinevaid stiile, suurusi ja hinnavahemikke. Läbimõeldud tänavate, kõnniteede, rööbas- ja ühistransporditeede struktuur aitab luua uusi ja kiiremaid liikumisvõimalusi ja vähendab transporditeekonna pikkust ja aega. Kõndimine, rattasõit ja muud alternatiivsed liikumisviisid fossiilkütusega töötavatele masinatele peaks olema tehtud võimalikuks ning linn peaks elanikke julgustama nende kasutamisele.[3]

Asutused ning vajalikud poed ja teenused on toodud inimestele lähedale, et vähendada autode arvu linnas. Ühistransport on arenenud, selle hinnad madalad ja peatused toodud inimeste kodude juurde.

Arhitektid ja visionäärid[muuda | muuda lähteteksti]

Richard Register[muuda | muuda lähteteksti]

Richard Register oli esimene kes kasutas mõistet "ökolinn" oma 1987. aastal ilmunud raamatus raamatus "Ecocity Berkeley: Building Cities for a Healthy Future" [4].

Paul F Downton[muuda | muuda lähteteksti]

Downton on arhitekt ja üks juhtivaid säästliku ja jätkumajandusliku linna teoreetikuid.

Vincent Callebaut[muuda | muuda lähteteksti]

Vincent Callebauti projekt "Coral Reef"

Callebaut on Belgia päritolu arhitekt, kes keskendub ökoloogiliste ja futuristlike linnade ja ehitiste projekteerimisele. Need projektid hõlmavad paljusid jätkusuutlikkuse aspekte, näiteks taastuvenergiat ja linnasisest põllumajandust. Mitmed tema projektid kaasavad mitmekorruselisi hooneid, kus kasvatatakse taimi ja mis toodavad endale ise energiat.[5]

Näiteid linnadest[muuda | muuda lähteteksti]

Turu linn Soomes üritab 2040. aastaks saavutada neutraalse ökoloogilise jalajälje. [6]

Saksamaal on mitmed linnad seadnud eesmärgiks saavutada säästliku keskkonna. Näiteks Freiburgi on tihti kirjeldatud kui rohelist linna. Mitmed projektid on käimas ka Hannoveris, Münchenis, Hamburgis ja Frankfurdis.

Rootsi linn Norra Älvstranden on jätkusuutlik, väikese ökoloogilise jalajäljega linn, kus ehitatakse passiivmaju ja on välja töötatud korralik taaskasutussüsteem jäätmete jaoks.

Bafuti linn Kamerunis töötab selle nimel, et saada 2020. aastaks ökolinnaks projekti "Bafut Council Eco-city" abil.

Melbourne Austraalias on viimase 10 aasta jooksul täiendanud ja parandanud ühistranspordi võimalusi ning loonud linna autovabad piirkonnad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Säästva Eesti Instituut. "Säästva arengu sõnaseletusi". Kasutatud 14.10.2017.
  2. "The World Factbook — Central Intelligence Agency". Kasutatud 14.10.2017.
  3. ASLA. "Sustainable Urban Development". Kasutatud 14.10.2017.
  4. Richard Register (1987). Ecocity Berkeley: Building Cities for a Healthy Future. North Atlantic Books. 
  5. "Vincent Callebaut Architectures". Kasutatud 14.10.2017.
  6. "Sustainable Development". Turku.fi. Kasutatud 14.10.2017.