Inseneriteadused

Allikas: Vikipeedia

Inseneriteadused ehk tehnikateadused on distsipliinid, mis käsitlevad mingi tehnikavaldkonna teoreetilisi aluseid, uurimis-, arvutus- ja projekteerimismeetodeid ning materjalide, toodete, tehnikaseadmete ja tootmisprotsesside kujundamist ja uuendamist.

Inseneriteadused on iseseisvad teadusdistsipliinid, nii nagu on seda ka sotsiaal-, loodus- ja matemaatikateadused. Kuid seejuures erinevad inseneriteadused neist oluliselt, arvestades nende eripärast suhet tehnikasse. Inseneriteaduste spetsiifika seisneb selles, et neis asendab insener-tehniline tegevus reeglina eksperimenti. Just insener-tehnilises tegevuses kontrollitakse tehnilise teooria teoreetiliste järelduste paikapidavust ja ühtlasi ammutatakse uut empiirilist materjali järgmisteks inseneriteaduslikeks uuringuteks.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inseneriteadused on välja kasvanud käsitööndusest. Suure panuse tehnikateaduste arengusse andsid antiikaja insenerid Archimedes, Heron, Vitruvius ja renessansiajastust Leonardo da Vinci. Üks esimesi inseneriteadusi oli mehaanika, mis pikka aega eksisteeris füüsika ja arhitektuuri varjus.

Tööstusrevolutsiooni alguses tekkis vajadus tehnikat ja tehnoloogiat teaduslikult uurida ning hakata andma akadeemilist inseneriharidust. Esimesi õppeasutusi selles valdkonnas oli 1794. aastal Gaspard Monge'i ja Lazare Carnot' eestvedamisel asutatud École Polytechnique. Algas inseneriteadmiste stsientsieerimine. 19. sajandil tekkis elektrotehnika, 20. sajandil raadiotehnika, astronautika, robotitehnika ja paljud muud teadusharud.

Inseneriteadusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sulgudes vaste inglise keeles

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]