Tõnu Raid

Allikas: Vikipeedia
Tõnu Raid raamatu "Tartu ajaloolistel kaartidel" esitlusel Tartu raekojas 12. märtsil 2015

Tõnu Raid (sündinud 11. novembril 1939 Tartus) on Eesti kartograaf, orienteeruja ja treener.[1][2]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1958. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsanduse ja maaparanduse teaduskonna maakorraldajana. 2000. aastal kaitses Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi geoinformaatika ja kartograafia erialal väitekirjaga "Eesti-Läti piiri taastamine" (juhendaja Heino Mardiste).[3][4] Täiendas end Toulouse'is Prantsusmaal.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Raid töötas aastatel 1963–1966 Eesti Põllumajandusprojektis, 1966–1972 Eesti Maaparandusprojekti ja 1972–1975 Eesti Metsakorralduskeskuse insener. Aastatel 1975–1984 Eesti Maanteeprojekti peaspetsialist geodeesia alal, 1984–1987 spordiühingu Jõud orienteerumistreener, 1987–1993 Kalevi Kesknõukogu ja Harju Kalevi Spordikooli treener. 1993. aastast Eesti Piirivalveameti kartograaf. Juhtis 1994–2000 Eesti-Läti piirikomisjoni Eesti delegatsiooni ja olnud 1995–1999 Eesti-Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni liige, 2002 Eesti-Vene piiri asjatundjate komisjoni tegevsekretär.

Raid on avaldanud raamatuid kartograafiast: "Tartu ajaloolistel linnaplaanidel" (2015), "Eesti ajaloolistel linnaplaanidel" (2013), "Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989" (2011), "Eesti teedevõrgu kujunemine" (2005) ja "Tabulae Livoniae: Liivimaa vanadel kaartidel" (2002).

Sporditegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1963–1974 võitis orienteerumise Eesti meistrivõistlustel 4 kuld-, 3 hõbe- ja 3 pronksmedalit orienteerumisjooksus ning 1 hõbeda ja 3 pronksi suusaorienteerumises.[5]

1968 ja 1973 tuli Harju Jõu võistkonnas Jüriööjooksu võitjaks, 1977–1987 olnud 8 korda Jüriööjooksu peakohtunik.

Meistersportlane orienteerumises (1969).[6] Üleliidulise kategooria kohtunik orienteerumises (1976).[7] 1980–1984 oli NSV Liidu üleliidulise kaardikomisjoni liige.

1966–2002 joonistas üle 50 orienteerumiskaardi.[8]

1965–1985 oli Eesti NSV Orienteerumisspordi föderatsiooni presiidiumi liige, aastatel 1980–1985 aseesimees.[2]

Treenerina on tema juhendatavad olnud Johannes Tasa, Voldemar Tasa, Kalle Remm, Jaan Miljan, Marje Idavain, Ede Ümarik, Külli Kaljus, Inno Ling, Erkki Aadli, Rene Ottesson, Armo Hiie, Epp Käpa, Tõnis Erm, Peeter Pihl.[2]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Raid on Niina ja Aleksander Raidi poeg.[1] Tema abikaasa on Maire Raid[2] ning tema pojad on Jaak Raid ja Juku-Kalle Raid.[10]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arne Kivistik, Tõnu Raid. Orienteeruja käsiraamat. Tallinn: Eesti Raamat 1986
  • Kaardiraamat. Tallinn 1999
  • Tabulae Livoniae. Liivimaa vanadel kaartidel. Tallinn 2002
  • Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn 2005
  • Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel. 2011
  • Eesti ajaloolistel linnaplaanidel. 2013
  • Tartu ajaloolistel linnaplaanidel. 2015
  • Harjumaa ristimine 1219-1220. Tallinn 2016

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti spordi biograafiline leksikon. Raid, Tõnu
  3. "Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanute tähestikuline nimekiri". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2016. Vaadatud 14. veebruaril 2015.
  4. E-kataloog ESTER
  5. "ESBL sporditulemused. Tõnu Raid". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2015. Vaadatud 14. veebruaril 2015.
  6. "Tiiu Nittim. NSVL meistersportlased orienteerumises Eesti NSV-s" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 14. veebruaril 2015.
  7. "Tiiu Nittim. Üleliidulise kategooria kohtunikud orienteerumises" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 14. veebruaril 2015.
  8. "Eesti Orienteerumisliidu orienteerumiskaartide andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. veebruar 2015. Vaadatud 14. veebruaril 2015.
  9. "EGSi aastaülevaade 2016". Vaadatud 07.06.2017.
  10. Argo Ideon. Eestil pole ettepanekuid piiri muutmiseks Venemaaga. Postimees, 03.05.2013

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 401.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.