Linnamüür
Linnamüür on linna ümbritsev müür, mille eesmärk on kaitsta linna rünnakute eest. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms.
Vana- ja keskajal olid müürid linnade ümber üldlevinud. Massiivsete müüride ehitamine oli eriti hoos linnriikides.
Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne).
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Komme ehitada linnade ümber müüre on väga vana. Üks vanemaid müüridega kaitstud linnu oli Uruk muistses Mesopotaamias. Ent juba ammu enne seda, hiljemalt 8. aastatuhandel eKr ehitati müür Jeeriku linna (või pigem protolinna) ümber Palestiinas. Ka Induse kultuuris 3500 eKr olid mõned linnad müüridega piiratud.
Üks tuntumaid vanaaja linnamüüre ümbritses Babüloni, kus kuningas Nebukadnetsar II lasi müüri laiendada ning rajada maailmakuulsad Ištari väravad.
Suurem jagu muistseid linnu Vahemere maades ja Lähis-Idas olid müüridega kaitstud. Väheste erandite hulka kuulusid Rooma ja Sparta, kus loodeti pigem sõjaväele. Ateenas seevastu ehitati linnamüüridele lisaks Pikad müürid, mis ulatusid Pireuse sadamani. Mükeene kultuuri ajal rajati Kreekas hiiglaslikest kividest koosnevaid kükloopilisi müüre, mille rajamise hilisemad põlved omistasid mütoloogilistele hiidudele kükloopidele. Kesk-Euroopas ehitasid keldid kindlustatud asulaid, mida nimetati oppidum.
Hiinas rajati muldkindlustusi juba Shangi dünastia ajal (1600–1050 eKr). Muistse pealinna Ao ümber seisid tohutud muldmüürid. Ehkki Sõdivate Riikide ajastul (481–221 eKr) ehitati Hiinas ka kivimüüre, mindi kivist kaitserajatistele ulatuslikult üle alles Tangi dünastia ajal (618–907). Kuulsad müürid Keelatud linna ümber Pekingis rajas keiser Yongle 15. sajandi alguses.
Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad. Keskaegseid linnu ümbritsesid sageli väljapoole linnamüüre jäävad eeslinnad, millel võisid olla oma, väiksemad müürid. Kaitsetuid eeslinnu põletasid piiramiste eel ja ajal sageli aga linnaelanikud ise, et vastane ei saaks nende varjus linnamüürile ligineda.
Venemaal tehti linnamüüre pikka aega puust, kuid sellistest vanematest kaitseehitistest on vähe säilinud.
Ka uusajal rajati Euroopas linnamüüre, kuid nende eesmärk ei olnud enam pidada vastu piiramiste aegsele kahuritulele. Nii ümbritses Berliini 1730. aastaist 1860. aastateni puust linnamüür, mis takistas salakaubavedajaid linna tollimaksuta kaupa toomast ning linna garnisoni sõdureid deserteerimast.