Liivimaa kubermang

Ducatuum Livoniae et Curlandiae, nova tabula, Frederick de Witti 1705 avaldatud kaart

Pärnumaa rahvariided 18. sajandi lõpul. Johann Christoph Brotze joonistus.

Liivimaa kubermang (vene Лифляндская губерния, läti Vidzeme) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Rzeczpospolita, Rootsi Kuningriigi ja Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, (kuni 1796. aastani kandis nimetust Riia kubermang), mille keskuseks oli Riia linn.

Liivimaa kubermangu linnad

• Riia
• Dorpat
• Pernau
• Fellin
• Arensburg
• Valk
• Wenden
• Werro
• Wolmar
• Lemsal

Rzeczpospolita ajastu 1561-1582

 Pikemalt artiklis Poola aeg

Rootsi Kuningriigi ajastu 1582-1710

 Pikemalt artiklis Rootsi aeg

Vene tsaaririigi koosseisus 1710-1721

Põhjasõjas vallutati Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium 1710. aastal Vene tsaaririigi poolt ning Liivimaa kubermang liideti Venemaaga. Peale Põhjasõda jäi Liiviimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.

Venemaa Keisririigi koosseisus 1721-1917

Peale Liivimaa vallutamist vene vägede poolt alates 1710. aastast taastati Liivimaa kubermangus niinimetatud Balti erikord, millega säilitati juba Vana-Liivimaa ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Seda üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei soovitud konflikti kohaliku aadelkonnaga.

Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880ndatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. Raed ja foogtikohtud likvideeriti 1889, kuid Liivimaa rüütelkond säilis Eestis kuni 1920. aastani.

Halduskorraldus

Balti kubermangude halduskorraldust muutis tsaarinna Katariina II oma 1775. aasta ukaasiga, millega ühtlustati Venemaa ning Balti kubermangude halduskorraldust. Liivimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Riia asehaldurkond, mille juhiks oli Eestimaa kubermangu ja Riia kubermangu - kindralkuberner George Browne. Katariina II 3. märtsi ukaasi alusel - pidi Browne moodustama Läänemere saartest kaks maakonda. 3. juuli ukaasi alusel - asutatud Riia kubermangu kuulus 9 kreisi:

• Riia kreis (sks Rigische Kreis; vene Рижский уезд) – kreisilinn Riia, linnad Dünamünde ja Schlock (Шлок, kaasajal Jūrmala osa), (kreisipeamees ja -kohtunik aastail 1783-1786 krahv Ludwig August Mellin), 25 kihelkonda: Skulte (St. Matthäi), Allaži (Allasch), Aizkraukle (Ascheraden), Krimulda-Pēterupe (Kremon-St. Peters Capelle), Dole (Dalen), Daugavgrīva (Dunamünde), Jumprava (Jungfernhof), Jaunpils (Jürgensburg), Koknese (Kokenhusen), Mālpils (Lemburg), Lielvārde (Lennewarden), Lēdurga-Turaida (Loddiger-Treiden), Nītaure (Nitau), Ādaži-Carnikava (Neuermühlen-Zarnikau), Ropaži (Rodenpois), Sloka (Schlok), Sigulda (Segewold), Madliena (Sissegal), Suntaži (Sunzel), Steenholm (Steinholm), Ikšķile-Salaspils (Uexküll-Kircholm).

• Võnnu kreis (Wendensche Kreis; Венденский уезд) – kreisilinn Võnnu, 16 kihelkonda: Āraiši (Arrasch), Bērzaune (Bersohn), Kalsnava-Vietvala (Kalzenau), Ērgļi-Ogre (Erla-Ogershof), Lazdona (Lasdohn), Laudona (Laudohn), Liepmuiža-Vestiena (Linden-Festen), Liezere (Löser), Lubāna, Vecpiebalga (Alt-Pebalg, Pebalg-Orrishof), Jaunpiebalga (Neuhof, Pebalg-Neuhof), Rauna (Ronneburg), Skujene (Schujen), Dzērbene-Drusti (Serben-Drostenhof), Cesvaine (Seswegen), Cēsis (Wenden)

• Volmari kreis (Wolmarsche Kreis; Вольмарский уезд) – kreisilinn Volmari, linn Lemsalu, 13 kihelkonda: Aloja (Allendorf), Burtnieki (Burtneck), Dikļi (Dikkeln), Limbaži (Lemsal), Matīši (Matthäi), Rubene (Pappendorf), Liepupe (Pernigel), Straupe (Roop), Rūjiena (Rujen), Zalites (Salis), Mazsalaca, (Salisburg), Umurga (Ubbenorm), Valmiera (Wolmar).

• Valga kreis (Walksche Kreis; Валкский уезд) – kreisilinn Valga, 11 kihelkonda: Koivaliina (Adsel), Härgmäe (Ermes), Luke (Luhde), Alūksne (Marienburg), Apekalns (Oppekaln), Palsmane-Aumeisteri (Palzmar-Serbigal), Gulbene (Schwanenburg), Smiltene (Smilten), Tirza-Velēna (Tirzen-Wellan), Trikāta (Trikaten), Ēvele (Wolfahrt).

• Võru kreis (Werrosche Kreis; Верроский уезд) – kreisilinn Võru, 8 kihelkonda: Urvaste (Antsla) (Urbs (Anzen)), Kanepi (Cannapäh), Karula (Carolen), Hargla (Harjel), Vastseliina (Neuhausen), Põlva (Pölwe), Räpina (Rappin), Rõuge (Rauge).

• Tartu kreis (Dörptsche Kreis; Юрьевский (Дерптский) уезд) – kreisilinn Tartu, 16 kihelkonda: Palamuse (Bartholomäi), Tartu (Dorpat), Äksi (Ecks), Kambja (Kamby), Puhja (Kawelecht), Kodavere (Kotfer), Laiuse (Lais), Maarja-Magdaleena (Marien-Magdalenen) , Nõo (Nüggen), Otepää (Odempäh), Rannu (Randen), Rõngu (Ringen), Kursi (Talkhof), Sangaste (Theal-Fölk, Sagnitz), Torma (Torma), Võnnu (Wenden)

• Viljandi kreis (Fellinsche Kreis; Феллинский уезд) – kreisilinn Viljandi, 8 kihelkonda: Viljandi-Kõpu (Fellin-Köppo), Helme (Helmet), Suure-Jaani (Groß St. Johannis), Kolga-Jaani (Klein St. Johannis), Põltsamaa (Oberpahlen), Paistu (Paistel), Pilistvere (Pillistfer), Tarvastu (Tarwast).

• Pärnu kreis (Pernausche Kreis; Пернавский уезд) – kreisilinn Pärnu, 13 kihelkonda: Audru (Audern), Vändra (Fennern), Häädemeeste (Gudmannsbach), Halliste (Hallist), Pärnu-Jaagupi (St. Jacobi), Karksi (Karkus), Mihkli (St. Michaelis), Pärnu (Pernau-St. Elisabeth), Saarde (Saara), Tõstamaa (Testama), Tori (Torgel).

• Kuressaare kreis (Arenburgische Kreis; Эзельский (Аренсбургский) уезд) – kreisilinn Kuressaare, 16 kihelkonda,

Sõjandus

Liivimaa kubermangu territoorium kuulus 1914. aasta suvest Dvinski sõjaväeringkonda (ru), mille staap asus Dvinski ehk Daugavpilsi Dünaburgi kindluses ja ülemaks jalaväekindral Aleksei Tšurin (1844–1917; Алексей Ефграфович Чурин) ja hiljem insener-kindral vürst Nikolai Tumanov (1844–1917; Николай Евсеевич Туманов). Kubermangu põhjaosas asusid 11. armeekorpusse kuulunud sõjaväeosad:

24. jalaväediviis, asukohaga Pihkvas, ülem kindralleitnant Nikolai Reštšikov (1853–19xx; Рещиков Николай Петрович)

• 24. jalaväediviisi 1. brigaad
  • 93. Irkutski jalaväepolk (Иркутский 93-й пехотный полк), asukohaga Pihkvas, komandör kindralmajor Julian Kopõtinski (1864–19xx; Копытинский Юлиан Юлианович)
  • 94. Jenissei jalaväepolk (Енисейский 94-й пехотный полк), asukohaga Pihkvas, komandör kindralmajor Vladimir Gudima (1862–19xx; Гудима Владимир Захарович)
• 24. jalaväediviisi 2. brigaad
  • 95. Krasnojarski jalaväepolk (Красноярский 95-й пехотный полк), asukohaga Tartu, komandör polkovnik Nikolai Lohvitski (1868–1933; Лохвицкий Николай Александрович)
  • 96. Omski jalaväepolk (ru), asukohaga Pihkva, komandör polkovnik Georg Janov (1864–1931; Янов Георгий Дмитриевич)
• 24. suurtükiväe brigaad

Enne Esimest maailmasõda 1914 Vilno sõjaväeringkonna (ru) 3. armeekorpusesse (ru) kuulunud väeosad Liivimaa kubermangus:

25. jalaväediviis (pl), mille kõik üksused asusid Dvinskis ehk Daugavpilsis, ülem kindralleitnant Pavel Bulgakov (1856–1932; Булгаков Павел Ильич)

• 25. jalaväediviisi 1. brigaad
  • 97. Liivimaa jalaväepolk (ru), polkovnik David Guntsadze (1861–1922; Гунцадзе, Давид Константинович)
  • 98. Jurjevi jalaväepolk (Юрьевский 98-й пехотный полк), polkovnik Jevgeni Novakov (1865–pärast 1923; Новаков Евгений Иванович)
• 25. jalaväediviisi 2. brigaad
  • 99. Ivangorodi jalaväepolk (Ивангородский 99-й пехотный полк), polkovnik Sergei Verhovski (1862–1936; Верховский Сергей Захарович)
  • 100. Ostrovi jalaväepolk (ru), polkovnik Nikolai Zarin (1872–1918; Зарин Николай Дмитриевич)
• 25. suurtükiväe brigaad

Post

Postiliiklust korraldas Liivimaal alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond. Kubermangu läbis neli postiteed, millede äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.

• Miitavi–Riia–Peterburi ehk "Suur postitee" — 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Nennal → 12 ← Eestimaa piir.

• Riia–Pärnu–Tallinn — mööda "Suurt postiteed" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.

• Riia–Pihkva — mööda "Suurt postiteed" kuni Gulbeneni, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam)

• Riia–Moskva — 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse

Haridus

XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku- ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt 7 vaba kunsti (vanim teadaolev oli Pärnu toomkool 1251. aastal). Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus hüpe Rootsi ajal: aastal 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632. aastal Tartu Ülikool.

1786. a. anti välja Venemaa rahvakoolide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) ülemrahvakool ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) alamrahvakool. Loodi rahvakoolide direktori ametikoht.

1803. aastal kinnitas keiser Aleksander I esialgsed rahvahariduse eeskirjad. Loodi Tartu õpperingkond kuraator Friedrich Maximilian Klingeri juhtimisel. Määrati kindlaks koolitüübid ja pannakse alus koolide riiklikule järelvalvele ja juhtimisele. Loodi püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), maakonna- ehk kreiskoolid, kubermangugümnaasiumid ja ülikoolid.

1823. aastaks olid Liivimaa Kubermangus loodud järgnevad haridusasutused:

• 1 ülikool: Keiserlik Tartu Ülikool,
• 2 gümnaasiumi: Riia Kubermangugümnaasium, Tartu Kubermangugümnaasium (Tartu keiser Aleksander I gümnaasium) (avati 1804)
• 11 saksa kreisikooli: Riia Toomkool, Riia Navigatsioonikool, Volmari, Lemsalu, Võnnu, Valga, Tartu, Võru, Pärnu, Viljandi, Kuressaare
• 1 vene kreisikool: Katharinäum Riias
• 4 linna-tütarlastekooli: Riia, Tartu, Pärnu, Viljandi
• 25 elementaarkooli (alates 1880. aastatest linnaalgkool): 12 (millest 3 tütarlaste) Riia, 1 Volmari, 1 Lemsalu, 2 Võnnu, 1 Valga, 2 Tartu, 2 Võru, 3 Kuressaare ja 1 Sloka (Marktflecken Schlock, kaasaja Jūrmalas)
• 1 ülemrahvakool: Riia ülemrahvakool (Kron-Volksschule), avati 7. veebruaril 1789
• 4 saksa rahvakooli: Valga, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa
• 1 weibliche Katholische Pfarrschule ja Katholische Armenschule Riias
• 94 kihelkonnakooli
  • 63 Läti alal: 19 Riia-, 14 Volmari-, 19 Võnnu- ja 11 Valgamaal
  • 31 Eesti alal: 7 Tartu- , 16 Võru-, 5 Pärnu- ja 3 Viljandimaal
• 548 küla- või vallakooli
  • 61 Läti alal: 2 Riia-, 15 Volmari-, 22 Võnnu- ja 22 Valgamaal
  • 487 Eesti alal: 121 Tartu- , 214 Võru-, 56 Pärnu- ja 96 Viljandimaal

Hilisemad koolid:

• Tartu vene algkool (Дерптское русское начальное училище), 1837 avatud kool oli Riia ja Tallinna ülemrahvakoolide ja Kuramaa kubermangu Jakobstadti vene kooli järel neljas venekeelne õppeasutus Balti kubermangudes.
• Aleksandrikool (Die Estnische Alexanderschule)
• Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium

Vaata ka

• Liivimaa kuberner
• Eestimaa kubermang
• Kuramaa kubermang
• Riia kubermangulinnade vapid

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bergmann, Gustav von (1749–1814) (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. (Biogr. der lutherischen Prediger in der Provinz Livland). Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Fischer, Jakob Benjamin (1791). Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Königsberg: Friedrich Nicolovius. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Wilhelm Christian Friebe (1794): Physisch: ökonomisch, und statistische Bermerkungen von Lief- und Ehstland: oder von den beiden Statthalterschaften Riga und Reval. Erste Abteilung: Die Rigische Statthalterschaft, Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch, Google books:

• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Richter, A. v. (1858). Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562-1721). Riga: Nicolai Kymmel. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend) + kaardid
• Landlord and tenant in Livonia, The Mercury, 24. juuni 1882, lk.1