Audru kihelkond
Audru kihelkond (lühend Aud; saksa keeles Kirchspiel Audern) oli ajalooline kihelkond Pärnumaal ja Liivimaa kubermangus Pärnu kreisis.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Muinasajal kuulus Audru ja selle ümbruskond Soontagana muinaskihelkonda ja Läänemaa koosseisu. Vana-Pärnu rajamise järel (1251) aga Vana-Pärnu kihelkonda.[1]
Audru kirikukihelkond eraldati 1636. aastal Pärnu praostkonna Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest.[2][3]
Audru kihelkonna suuremad külad Audru ja Lavassaare kõrval olid 20. sajandi alguseks Jõõpre, Oara, Malda, Kõima, Kihlepa, Lindi, Kabriste, Saulepa, Põldeotsa.[1]
Audru kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes viis mõisat: üks kirikumõis, üks rüütlimõisast peamõis koos ühe kõrvalmõisaga ja kaks riigimõisat, lisaks kaks karjamõisat.[2]
- Audru kirikumõis (Pastorat Audern)
- Audru (Audern) rüütlimõis
- Jõõpre (Jaepern) riigimõis
- Lindi (Woldenhof), Audru kõrvalmõis
- Võlla (Wölla) riigimõis
Audru kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Audru kihelkonnakoolid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vene õigeusu Jõõpre kihelkonnakool
Audru kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]Audru kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja käis korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal. Sellelt korjamismatkalt pärineb suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid, eelkõige rahvariideid.[4]
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna maad jäävad tänapäeval tervikuna Pärnu maakonna aladele. Kihelkonna ala kattub kahe kolmandiku ulatuses Pärnu linna maadega. Põhja pool kuulub väike ala Põhja-Pärnumaa vallale.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Audru kihelkond lõigati Pärnu küljest lahti" Pärnu Postimees, 20. detsember 2009
- 1 2 Audru kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 21. märts 2012)
- ↑ Olaf Sild, Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule., Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 49
- ↑ Audru kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 21. märts 2012)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 391.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Audru kihelkond Kirchspiel Audern in Kreis Pernau Eesti mõisaportaalis