Kambja kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kambja kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Camby



kihelkonnakirik: Kambja Martini kirik

Kambja kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Camby) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kihelkonna tuumikala moodustab tänapäeval Kambja valla. Kirdepoolne osa kihelkonnast Haaslava ümbruses moodustab endise Haaslava valla ala, mille alad ulatuvad Kriimani mõisa lähikonnas kihelkonnast ida poole välja Võnnu kihelkonda. Kihelkonna loodenurk Reola mõisa ümbruses kuulub Kambja valda. Kihelkonna lõunapoolsed alad kuuluvad Kanepi valda (Vissi, Maaritsa, Krüüdneri ja Sulaoja, Veski ja Prangli).

Kambja kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kambja kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ja poolmõis ning 15 karjamõisat.

Kambja kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Kambja kihelkonnas on sündinud esimene eesti soost piiskop Cornelius Laaland, esimene eesti soost orelimeister Johann Thal ja eesti koorimuusika suurkuju Georg Beck. Köstri ja koolmeistrina on siin töötanud Ignatsi Jaak, kes käis Forseliuse kasvandikuna koos Pakri Hansu Jüriga oma teadmisi demonstreerimas Rootsi kuningas Karl XI-le.

Tuntud inimestest on Kambjaga seotud olnud veel Karl Ipsberg, kes alustas hariduse omandamist Kambja kihelkonnakoolis, ning Julius Kuperjanov, kes pidas 1914. aastal Kambjas koolmeistri ametit.

Kambja kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]