Puhja kihelkond
| Puhja kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
Saksa keeles Kirchspiel Kawelecht | |
|
| |
| Kihelkonnakirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik |
Puhja kihelkond (lühend Puh; saksa keeles Kirchspiel Kawelecht) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.[1] Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.[2]
17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi ja Tartu poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja suunas Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.[2]
19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.[3]
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond Kavilda, Konguta ning Ulila valla. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.
Puhja kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes kaheksa mõisat - üks kirikumõis, kolm rüütlimõisast peamõisat koos ühe kõrvalmõisaga, kaks riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel üks karjamõis.[1]
- Kavilda ehk Vana-Kavilda (Kawelecht ehk Alt-Kawelecht) riigimõis
- Pala ehk Palumõisa (Pallamois) Väike-Konguta kõrvalmõis
- Puhja (Pastorat Kawelecht, varem Pohja) kirikumõis
- Suure-Konguta (Schloß Kongota, ka Groß-Kongota) rüütlimõis
- Suure-Ulila, ka Ulila (Ullila) rüütlimõis
- Teedla (Thetlia) rüütlimõis
- Uue-Kavilda (Neu-Kawelecht) riigimõis
- Väike-Konguta (Klein-Kongota) rüütlimõis
- Väike-Ulila (Uhlfeld) riigimõis
Puhja kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab endise Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub Elva valda.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Puhja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 2,0 2,1 Ajalugu Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)
- ↑ 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. lk 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. lk 265–267.
Kirik: Puhja Püha Dionysiuse kirik
Mõisad: Puhja kirikumõis | Kavilda mõis | Pala mõis | Suure-Konguta mõis | Suure-Ulila mõis | Teedla mõis | Uue-Kavilda mõis | Väike-Konguta mõis | Väike-Ulila mõis