Põltsamaa kihelkond
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid Jõgeva maakonda, vaid loodeosas Rutikvere mõisa ümbruses kuulub väike maa-ala Järva valda tänapäevases Järva maakonnas.
Kihelkonnakirik on Põltsamaa kirik.
Kihelkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest kirikut on esmamainitud 1234. aastal[1], kui on nimetatud preester Eggehardus[viide?].
Kirik hävis 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades[viide?]. Uue kiriku ehitamise algatas 1630. aastatel Põltsamaa linnuse ja mõisa uus omanik Herman Wrangel[viide?].
Põltsamaast lahutati 1630. aastal Pilistvere kihelkond ja 1639. aastal Kolga-Jaani kihelkond[1].
1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Põltsamaa kihelkond, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond Pärnu kreisiga.
Põltsamaa kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Põltsamaa kirikumõis (Pastorat Oberpahlen) – kirikumõis
- Adavere mõis (Addafer) – rüütlimõis
- Kaavere mõis (Kawershof) – Kurista kõrvalmõis
- Lustivere mõis (Lustifer) – rüütlimõis
- Kaliküla mõis (Kalliküll) – Lustivere kõrvalmõis
- Pajusi mõis (Pajus) – rüütlimõis
- Vorsti mõis (Worsti) – Pajusi karjamõis
- Põltsamaa mõis (Schloß Oberpahlen) – rüütlimõis
- Rutikvere mõis (Ruttigfer) – rüütlimõis
- Tapiku mõis (Tappik) – rüütlimõis
- Uue-Põltsamaa mõis (Neu-Oberpahlen) – rüütlimõis
- Mällikvere mõis (Melligfer) – Uue-Põltsmaa kõrvalmõis
Põltsamaa kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi keskpaiku oli Põltsamaa kihelkonnas üheksa valda[1]:
- Adavere vald
- Kaavere vald
- Kurista vald
- Lustivere vald
- Pajusi vald
- Rutikvere vald
- Tapiku vald
- Uue-Põltsamaa vald
- Vana-Põltsamaa vald
Kihelkonnakool
[muuda | muuda lähteteksti]Põltsamaa kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Adavere mõisa kalmistu
- Ficki kabel
- Kütimäe kalmistu
- Lustivere II maailmasõja matmispaik
- Maandi talu kalmistu
- Pajusi mõisa kalmistu
- Põltsamaa kalmistu
- Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu
- Põltsamaa saksa kalmistu
- Põltsamaa II maailmasõja matmispaik
- Põltsamaa uus õigeusu kalmistu
- Põltsamaa vana õigeusu kalmistu
- Pärnassaare kalmistu
- Riivli II maailmasõja matmispaik
- Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu
- Võisiku hooldekodu kalmistu
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 382.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 299–308.
- Rudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926/27. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat. 2017
- Agate Laurson. Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat. 2017
- Juhan Vasar. "Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel". 1. osa. Eesti Kirjandus 11/ 1931. Lk 549...567 (kaader 8...26)
- Juhan Vasar. "Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel". 2. osa. Eesti Kirjandus 12/ 1931. Lk 639...652 (kaader 33...46)