Strenči

Allikas: Vikipeedia
Strenči

läti Strenči

Strenči vapp
Strenči vapp
Pindala: 5,7 km²
Elanikke: 1107 (1.01.2017)[1]

Koordinaadid: 57° 38′ N, 25° 41′ Ekoordinaadid: 57° 38′ N, 25° 41′ E
Strenči
Strenči Läti kaardil

Strenči (saksa Stackeln) on linn Lätis Vidzemes, Strenči piirkonna keskus. Asub Koiva jõe ääres merepinnast 45 meetri kõrgusel. Looduskaitse all on Vana tamm ja Strenči Suur pärn. Linna põhjaosa asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal, lõunaosa aga Ziemeļgauja kaitstaval maastikul. [2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Strenči kohale tekkis asustus XVII sajandil, mil avati Tartu ja Riia vaheline postimaantee. Aastal 1889 avati Riia ja Pihkva vahelisel raudteel Stackelni raudteejaam, tänapäevane Strenči raudteejaam Valga–Riia raudteeliinil. Aastal 195 sai Strenčist alev. Aastal 1899 hakati Liivimaa rüütelkonna eestvedamisel raudtee ja maantee vahelisele metsasele alale ehitama Liivimaa kubermangu psühhoneuroloogiahaiglat, mis valmides (aastal 1907) oli oma aja kohta üks moodsamaid.

Eesti vabadussõja ajal toimusid alevi all ägedad lahingud Eesti soomusronglaste ja punaarmee sõdurite vahel.

Linn aastast 1928. Aastal 1941 hukkasid nõukogude repressiivorganid sarnaselt Kuressaare massimõrvaga ilma õigusliku aluseta 24 linna elanikku. Aastal 1943 hukkasid natsid kõik psühhoneuroloogiahaigla patsiendid. Aastal 1949 küüditati 20 linna elanikku.[3] 2009. aastani kuulus Valka rajooni.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Central Statistical Bureau of Latvia, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Enciklopēdija Latvijas pilsētas. Rīga, 1999.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]