Kanepi kihelkond
Ilme
Kanepi kihelkond (lühend Kan; saksa keeles Kirchspiel Kannapäh, Kirchspiel Cannapäh) oli ajalooline kihelkond Võrumaal ja Tartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Kanepi kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas oli 20 mõisat – 1 kirikumõis ja 16 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga, lisaks 7 karjamõisat.
- Kanepi kirikumõis (Pastorat Kannapäh)
- Erastvere (Errestfer) rüütlimõis
- Heisri (Neu-Pigant) rüütlimõis
- Hurmi (Hurmi) rüütlimõis
- Jõksi (Jexi), Karste kõrvalmõis
- Kaagri (Kagrimois), Kooraste kõrvalmõis
- Karaski (Karrasky) rüütlimõis
- Karste (Karstemois) rüütlimõis
- Krootuse (Köllitz) rüütlimõis
- Kooraste (Korast) rüütlimõis
- Mügra (Bellevue), Karste kõrvalmõis
- Piigandi (Alt-Pigant) rüütlimõis
- Pikajärve (Langensee, Johannishof, Groß-Johannishof) rüütlimõis
- Põlgaste (Pölks) rüütlimõis
- Saverna (Sawwern) rüütlimõis
- Soodla (Neu-Pigast) rüütlimõis
- Sõreste (Serrist) rüütlimõis
- Tamme (Tammen) rüütlimõis
- Valgjärve (Weissensee) rüütlimõis
- Vana-Piigaste e Piigaste (Alt-Pigast) rüütlimõis
Kanepi kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Erastvere vald
- Heisri vald
- Karaski vald
- Kooraste vald
- Krootuse vald
- Põlgaste vald
- Sõreste vald
- Valgjärve vald
- Vana-Piigandi vald
- Vana-Piigaste vald
Kanepi kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Erastvere mõisa kalmistu
- Kanepi kirikuaed
- Kanepi II maailmasõja matmispaik
- Kanepi uus kalmistu
- Kanepi vana kalmistu
- Pikajärve mõisa kalmistu
- Vana-Piigaste mõisa kalmistu
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386–387.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 274–276.
- Kristjan Jerlov. Kanepi kihelkond Eesti Kirjandusmuuseum. 2006.
- Helmi Preem-Aspel. Ajalooline traditsioon Kanepi kihelkonnast Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.