Otepää kihelkond
Jump to navigation
Jump to search
| Otepää kihelkond |
| saksa keeles Kirchspiel Odenpäh |
| kihelkonnakirik: Otepää kirik |
Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Sisukord
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Otepää muinaskihelkond oli Ugandi tähtsaim kihelkond.
Otepää kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas oli 12 riigi-, rüütli- ja kirikumõisat ning 11 karjamõisat.
- Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
- Arula mõis (Arrol) rüütlimõis
- Ilmjärve mõis (Ilmjärw) riigimõis
- Kastolatsi mõis (Kastolatz) riigimõis
- Neeruti mõis (Megel) rüütlimõis
- Nüpli mõis (Knippelshof) riigimõis
- Palupera mõis (Palloper) rüütlimõis
- Pilkuse mõis (Bremenhof) rüütlimõis
- Päidla mõis (Samhof) rüütlimõis
- Pühajärve mõis (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
- Vana-Otepää mõis (Schloß Odenpäh) riigimõis
- Vidrike mõis (Friedrichshof) rüütlimõis[1]
Otepää kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval asub enamus selle alasid Valga maakonnas.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. p. 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. pp. 271–274.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. pp. lk. 291–292.
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. pp. lk. 22–29.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Otepää
Mõisad: Arula mõis | Ilmjärve mõis | Kastolatsi mõis | Kintsli mõis | Neeruti mõis | Nüpli mõis | Palupera mõis | Pilkuse mõis | Päidla mõis | Pühajärve mõis | Vana-Otepää mõis | Vidrike mõis
