Otepää kihelkond

Otepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Otepää muinaskihelkond oli Ugandi tähtsaim kihelkond.
Läti Henriku teatel kutsus Eestimaa piiskop Hermann von Buxhövden 1224. aastal Otepää linnuses asudes piirkonda preestreid, andis neile kirikud ning varustas neid põldude ja kümnisetuluga. Otepää kirikukihelkonda on mainitud 1234. aastal, kui paavsti kirjas on nimetatud Tartu piiskopkonnas 7 kihelkonda: Viljandi, Tarvastu, Otepää, Palamuse, Moche ja Noremegunde (viimase nimetuse all tuleb vist mõista Põltsamaa ja Pilistvere kihelkondi) ja ka nende preestreid[1]. Otepää kirikukihelkonda mainitakse otsesõnu Tartu piiskopi Bartholomäus Savijerwe ürikus aastast 1452.[2]
Otepää kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas oli 12 riigi-, rüütli- ja kirikumõisat ning 11 karjamõisat.
- Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
- Arula mõis (Arrol) rüütlimõis
- Ilmjärve mõis (Ilmjärw) riigimõis
- Kastolatsi mõis (Kastolatz) riigimõis
- Neeruti mõis (Megel) rüütlimõis
- Nüpli mõis (Knippelshof) riigimõis
- Palupera mõis (Palloper) rüütlimõis
- Pilkuse mõis (Bremenhof) rüütlimõis
- Päidla mõis (Samhof) rüütlimõis
- Pühajärve mõis (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
- Vana-Otepää mõis (Schloß Odenpäh) riigimõis
- Vidrike mõis (Friedrichshof) rüütlimõis[3]
Otepää kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Arula vald
- Neeruti vald
- Palupera vald
- Pilkuse vald
- Päidla vald
- Pühajärve vald
- Vastse-Otepää vald
- ...
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval asub enamik selle alasid Valga maakonnas.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Paistu kirik 700 aastane, Oma Maa, 6 juuli 1934
- ↑ Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. 1877. Lk 112.
- ↑ Otepää kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 271–274.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 291–292.
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 22–29.