Leonhard von Stryk

Allikas: Vikipeedia
Stryki suguvõsa aadlivapp

Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta põlvnes nimekast baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Liivimaa maanõunik ja Liivimaa konsistooriumi president Wilhelm von Stryk (1803–1890) Kriimani mõisast ja ema Eleonora von Mensenkampff (1798–1876).[1] 18531856 tudeeris Tartu ülikoolis õigusteadust ja lõpetas stuudiumi õigusteaduse kandidaadi kraadiga.[2] Järgnevalt oli tegev Liivimaa krediidiseltsis, kus oli esmalt eesti distrikti direktsiooni teine ja seejärel aastatel 1867−1882 esimene sekretär. 1882. aastal asus elama Saksimaale Dresdenisse. Alates 1884. aastast ei kuulunud enam Liivimaa rüütelkonda.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Stryk abiellus Tartus 21. detsembril 1876 Võnnu lähedal Katrīnmuiža mõisas sündinud vabapreili Amalie Aline von Fölkersahmiga (1850–1914), kes oli Eugen von Fölkersahmi (1809–1883) ja vabapreili Maria Constantia von Vietinghoff-Scheeli tütar ning Liivimaa tsiviilkuberneri Georg Friedrich von Fölkersahmi pojatütar.[3]

Tema vanaisa oli Kriimani ja Keeri mõisaomanik Leonhard Friedrich von Stryk (1763–1808), kes teenis Venemaa sõjaväeteenistuses välja kindralmajori aukraadi ja oli Butõri musketäripolgu ülem.[4][5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 145 [1].
  2. Hasselblatt, Arnold. Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1889 . Nr 442 [2].
  3. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd. I. Görlitz: 1939, lk 253.
  4. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 145 [3].
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 144 [4].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]