Āraiši kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Āraiši kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Arrasch
läti keeles Āraišu draudzes novads

Kihelkonnakirik: Āraiši kirik
Āraišu baznīca 2000-08-19.jpg
Āraiši kirik 2000. aastal
Āraiši kihelkonna mõisad 1903. aastal. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904)
Võnnu kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798)

Āraiši kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Arrasch, läti keeles Āraišu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Rootsi Liivimaal ja Võnnu kreisis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Āraiši kihelkonda on esmakordselt mainitud 1445. aastal. 1634. aastal moodustati see uuesti, kuid liideti hiljem Võnnu kihelkonnaga. 1772. aastal eraldati see viimasest lõplikult omaette kihelkonnaks. Esimese kihelkonnakiriku ehitamise aeg ei ole teada, kuid Liivi sõja ajal 1577. aastal see laastati. See ehitati uuesti üles, kuid langes taas hävingu ohvriks. 1675. aastal ehitati uus kirik. Hilisem kivikirik pärineb aastast 1879. Patronaadiõigus kuulus kirikukonvendile.[1]

Āraiši kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 37.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 37.
  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 256-257 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 374 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 185-189 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 153-155 [4].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.