Rauna

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rauna
Vaade Raunale linnusemäelt.jpg
Elanikke: 1328 (2015)[1]

Koordinaadid: 57° 20′ N, 25° 37′ E
Rauna (Läti)
Rauna

Rauna (saksa keeles Ronneburg) on asula Lätis Vidzemes, Rauna piirkonna halduskeskus. Asub Rauna jõe mõlemal kaldal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Raunale 1817. aastal. Johann Christoph Brotze

Arvatavasti lasi Riia peapiiskop Raunasse juba 1262. aastal ehitada linnuse, kuid allikais on seda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Sellest sai peapiiskopi üks residentse ja see kuulus peapiiskopkonna tugevamate kindluste hulka. Seal resideeris ka piiskopi kõrge ametnik Rauna stiftifoogt. Linnuse jalamile tekkis alev, mida on esmakordselt mainitud 1471. aastal (villa seu palta). Hiljem arenes see väikelinnaks, milles kehtis Riia õigus. XVI sajandi keskel Koadjuutorivaenuse ajal põles see maha. Linn suutis sellest toibuda, sest 1590. aastal kinnitas Poola kuningas Zygmunt III kõik õigused. XVII sajandi alguse sõdades laastati taas, kuid ehitati 1665. aastal Rootsi valitsuse toel uuesti üles. Lõplikult hävis väikelinn Põhjasõjas. Edaspidi oli see alev.[2]

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Rauna üks vanimaid vaatamisväärsusi on Tanīsa linnamägi, kus XIII sajandil asus kindlustatud linnus. Riia peapiiskopile kuulunud linnust on mainitud 1381. aastal, ehkki see ilmselt ehitati juba XIII sajandil. Rauna kirikut nimetatakse allikais 1442. aastal, kuid arvatavasti oli see olemas juba XIII sajandil. Praegune hoone pärineb 1906. aastast. Linnuse lähedal on Rauna mõisapark, mõisahäärber ei ole säilinud. Asula vahetus läheduses asub ka Rauna tuff (Raunas Staburags).

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vietvārdu datubāze
  2. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 517, 518.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 517, 518.