Rauna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rauna
Vaade Raunale linnusemäelt.jpg
Elanikke 1218 (2021)[1]

Koordinaadid 57° 20′ N, 25° 37′ E
Rauna (Läti)
Rauna

Rauna (saksa keeles Ronneburg, vanasti ka Raunas pilsmuiža) on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Rauna valla halduskeskus. Asub Rauna jõe mõlemal kaldal.

Seal asuvad Immuri, Rauna ja Raunas pamatskola bussipeatused.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Raunale 1817. aastal. Johann Christoph Brotze

Arvatavasti lasi Riia peapiiskop Raunasse juba 1262. aastal ehitada linnuse, kuid allikais on seda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Sellest sai peapiiskopi üks residentse ja see kuulus peapiiskopkonna tugevamate kindluste hulka. Seal resideeris ka piiskopi kõrge ametnik Rauna stiftifoogt. Linnuse jalamile tekkis alev, mida on esmakordselt mainitud 1471. aastal (villa seu palta). Hiljem arenes see väikelinnaks, milles kehtis Riia õigus. XVI sajandi keskel Koadjuutorivaenuse ajal põles see maha. Linn suutis sellest toibuda, sest 1590. aastal kinnitas Poola kuningas Zygmunt III kõik õigused. XVII sajandi alguse sõdades laastati taas, kuid ehitati 1665. aastal Rootsi valitsuse toel uuesti üles. Lõplikult hävis väikelinn Põhjasõjas. Edaspidi oli see alev.[3]

Aastatel 2009–2021 oli Rauna Rauna piirkonna halduskeskus.

Aastal 2015 oli külas 1328 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 1250, aastal 2021 aga 1218.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Rauna üks vanimaid vaatamisväärsusi on Tanīsa linnamägi, kus XIII sajandil asus kindlustatud linnus. Riia peapiiskopile kuulunud linnust on mainitud 1381. aastal, ehkki see ilmselt ehitati juba XIII sajandil.

Rauna kirikut nimetatakse allikais 1442. aastal, kuid arvatavasti oli see olemas juba XIII sajandil. Praegune hoone pärineb 1906. aastast. Kiriku kantsel, orel, altar, maalid "Kolgata" ja "Aadam ja Eeva" ning selane G.Grāve hauaplaat on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[4] Kohaliku kaitse all on Rauna kiriku keskaegne kalmistu.[5]

Linnuse lähedal on Rauna mõisa park, mõisahäärber ei ole säilinud. Muinsuskaitse all on ka Raunas asuv arsti maja ja Rauna vesiveski.

Külas asub Teises maailmasõjas hukkunud sõdurite vennaskalmistu, mis on tähistatud mälestusmärgiga.[6]

Asula vahetus läheduses asub looduskaitsealune Rauna tuff (Raunas Staburags). Selle ümbruskonna kaitseks moodustatud kaitseala ulatub ka Rauna külla.[7]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vietvārdu datubāze
  2. Autotransporta direcija
  3. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 517, 518.
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  6. Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 517, 518.