Trikāta kihelkond
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Trikāta kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Trikaten | |
läti keeles Trikātas draudzes novads | |
| |
Kihelkonnakirik: Trikāta kirik | |

Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel (1798).
Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis. Kihelkonda on esmakordselt mainitud aastal 1483. Aastal 1613 ühendati see ajutiselt Smiltene kihelkonnaga.[1] Aastal 1852 rajati kihelkonna maadele Vijciemsi kirik.
Trikāta kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
- Cempi (Zempen) rüütlimõis
- Dutka (Dutkenhof) rüütlimõis
- Jaunbrenguļi (Neu-Wrangelshof) rüütlimõis
- Jaunvāle (Neu-Sackenhof) rüütlimõis
- Lipšukalns (Lipskaln) Liivimaa rüütelkonnamõis
- Lubi (Lubbenhof) Liivimaa rüütelkonnamõis
- Plāņi (Planhof) rüütlimõis, hiljem Liivimaa rüütelkonnamõis
- Tiepole (Wittkop) rüütlimõis
- Trikāta (Trikaten Pastorat) kirikumõis
- Trikāta (Schloß Trikaten) Liivimaa rüütelkonnamõis
- Vecbrenguļi (Alt-Wrangelshof) rüütlimõis, hiljem Liivimaa rüütelkonnamõis
- Vecvāle (Alt-Sackenhof) riigimõis
- Vījciems (Wiezemhof) Liivimaa rüütelkonnamõis
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Trikāta kirik ja Trikāta kirikumõis 1799. aastal. Johann Christoph Brotze.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch lk. 543
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. lk 374.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. lk 151–153.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. lk 281–285.