Räpina kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Räpina kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Rappin

kihelkonnakirik: Räpina Miikaeli kirik

Räpina kihelkond (lühend Räp; võru keeles Räpinä kihlkund, saksa keeles Kirchspiel Rappin) on ajalooline kihelkond Võrumaa idaosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaal.

Liivimaa kubermangu ja hertsogiriigi Võru kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1624/1627. aasta luterlikus kirikuvisitatsioonis märgitakse, et Räpina piirkonnas on igal talupojal väike erakabel, kus ta oma pühakut teenib.[1].

Kihelkond moodustati 1630. aastal Põlva ja Võnnu kihelkondade äärealadest. [2] Kihelkonnakirikuks oli Miikaeli kirik. ui 19. sajandi alguses pandi talupoegadele perekonnanimed, sündis Räpina kihelkonnas omamoodi rekord - enam kui 4/5 antud nimedest olid unikaalsed ehk sellised, mida mujal Eestis ei esinenud. Selle üheks põhjuseks oli Räpina kihelkonnale omase nime lõpu "-ing" kasutamine[3] (nt Jüring, Seping, Saksing).

Toolamaa mõisahoone
Toolamaa mõisahoone
Toolamaa mõisahoone
Ruusa mõisa ait-kuivati

Räpina kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 12 mõisat - 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 11 karjamõisat. [2]

Räpina kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Räpina kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Räpina kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on 2008. aasta seisuga Räpina kihelkonnast kokku 680 museaali. Liigiti on pooled kogutud esemetest tekstiil ja rõivastus, üle saja eseme on majapidamisriistu, üle poolesaja käsitöötehnika ja elatusalade valdkonnast ning kümmekond liikumisvahendit. Esimest korda käidi kihelkonnast ERM-ile vanavara kogumas 1911. aastal.[5]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik pikliku kujuga kihelkonnast kuulub tänapäeval Põlva maakonda, põhjatipp Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, seal hulgas ka Piirissaar, kuulub Tartu maakonda Meeksi valda. Kihelkonna keskosa alad moodustavad Räpina valla, lõunapoolsed alad jäävad Veriora valda. Väike kihelkonna idaserv kuulub Mikitamäe valda. Väga väike ala kihelkonna lääneservas kuulub ka Mooste valda.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti ajalugu II, Tartu 2012, lk. 282.
  2. 2,0 2,1 2,2 Räpina kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 17. mai 2012)
  3. Perekonnanimede panekust Eestis. Kristiine Kurro, Karl Kurro
  4. Toolamaa vallas., http://www.folklore.ee/
  5. Räpina kihelkond Eesti Rahva Muuseum

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]