Palamuse kihelkond

Palamuse kihelkond
saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi
Kihelkonnakirik: Palamuse Püha Bartholomeuse kirik
Palamuse Püha Bartholomeuse kirik

Palamuse kihelkond (lühend Pal; saksa keeles Kirchspiel St. Bartholomäi) oli kihelkond Põhja-Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu

Kihelkonda on esimest korda mainitud juba 1234. aastal (paavst Gregorius IX mainib oma 20. novembri kirjas Palamuse vaimulikku Theoderici). Tollal moodustas kihelkond lõunapoolse osa Vaiga maakonnast.

Palamuse kihelkond kuulus Tartumaale, välja arvatud 1783–1796, mil ta koos Laiuse ja Kursi kihelkonnaga oli Viljandi kreisi osa.

Palamuse kiriku ja kihelkonna kohta on kirjutatud raamat, mis põhineb kahe kohaliku kirikuõpetaja peetud kroonikal ja käsitleb detailsemalt aastaid 1847–1910.

Palamuse kihelkonna mõisad

Kihelkonnas asus 9 mõisat: 1 kirikumõis ja 6 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisandus veel 2 karjamõisat.

• Imukvere (Immofer, varem Brinkenhof) rüütlimõis
• Kassinurme, varem Rehevere (Cassinorm, varem Rehefer) rüütlimõis
• Kaarepere (Kersel, varem Waltershof) rüütlimõis
• Kuremaa (Jensel) rüütlimõis
• Luua (Ludenhof) rüütlimõis
• Palamuse (Pastorat St. Bartholomäi) kirikumõis
• Roela, varem Suurmõisa (Rojel, varem Brackelshof) rüütlimõis
• Soomevere (Sommefer) Kuremaa kõrvalmõis
• Võikvere (Woitfer) Kuremaa kõrvalmõis

Palamuse kihelkonna kalmistud

• Kaarepere kalmistu
• Kuremaa mõisa kalmistu
• Palamuse uus kalmistu
• Palamuse vana kalmistu
• Patjala kalmistu

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval jääb Palamuse kihelkonna territoorium tervikuna Jõgeva maakonna aladele. Kihelkonna keskalad hõlmab Jõgeva vald, mis lõunas ulatub kihelkonna piiridest väljagi. Väike ala kihelkonna idaservas (Roela mõis) jääb Mustvee valda.

Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend

Kirjandus

• Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 383. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 236–239. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 301-302. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk-d lk. 111-118. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
• "Palamuse kihelkond: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus", Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1922.
• "Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika", Tartu, 1997.

Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel