Kursi kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Kursi kirik

Kursi kihelkond (lühend Ksi; saksa keeles Kirchspiel Talkhof) oli ajalooline kihelkond Tartumaa põhjaosas, kunagise haldusjaotuse järgi ka Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.

Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Liivimaa atlas (1798)

Kursi kihelkonnast jäävad põhja poole Laiuse, kirdesse Palamuse, kagusse Äksi, lõunasse Puhja, edelasse Kolga-Jaani ja läände Põltsamaa kihelkond.

Kihelkonna pindala oli 316,2 km².[1]

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teated Kursi kihelkonna tekkest on üsna hämarad. Kursi kihelkonna varasem nimi oli Lemestevere ja arvatavasti kuulus see Vaiga muinasmaakonda.[2]

1224. aastal maadejagamisel Lihula piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahel jäi hilisema Kursi kirikukihelkonna ala valdavalt ordule, kes asutas hiljem Kursi komtuurkonna. Kursi ordulinnust ja komtuuri mainitakse esimest korda 1343. aastal.[3]

Kursi kihelkond tekkis ilmselt 14. sajandil seoses Kursi ordulinnuse rajamisega. Kihelkonna maa-ala oli suur, kuid asustus hõre.

Põltsamaa piirkonnas paiknevat Lemestevere kihelkonda mainitakse 1411. aastal, kui ordu vahetas maid Kärkna kloostriga. Klooster omandas Leme kiriku (asus pool penikoormat linnusest ida pool) ning mõned külad Laiusel, linnus koos Puurmani mõisaga jäi ordule.[3]

Tänapäeval jagunevad Kursi kihelkonna kunagised alad Jõgeva ja Tartu maakonna vahel.

Kursi kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kursi kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Kursi kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kursi. - Tartumaa // Eesti I. Tartu 1925, lk 204.
  2. Ilmar Arens. Liivi sõdalase saatuslik samm: Kui Klaus Kursell a. 1570 vangistas rootsi halduri. // Eesti Päevaleht, 8.07.1988
  3. 3,0 3,1 https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=55484
  4. Kursi kihelkonnast Eesti mõisaportaalis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 384.
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 247–249.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]