Valgamaa

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; praeguse maakonna kohta vaata artiklit Valga maakond.

Valgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne. Vaid Valga linn koos lähiümbrusega ning mõned väikesed alad Sooru ja Paju ümbruskonnas kuuluvad praegu Eestile (olid 20. sajandi alguses eesti-läti segaasustusega).

Valga kreis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valga kreis

Valga maakond (ehk Valga kreis) (saksa keeles Walksche Kreis; vene keeles Валкский уезд, läti keeles Valkas apriņķis) moodustati 3. juulil 1783. aastal Katariina II otsusega Riia ja Võnnu/Cēsise kreisi osadest. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asus täies mahus Läti alal. Vaid kahe kihelkonna – Luke ja Härgmäe – väikesed tükid ulatusid praegusele Eesti alale. Valgamaa 11 kihelkonda olid järgmised: [1] [2]

  • Koivaliina (saksa Adsel; läti Gaujienas draudze)
  • Härgmäe (Ermes; Ērģemes draudze)
  • Luke (Luhde; Lugažu draudze)
  • Aluliina (Marienburg; Alūksnes draudze) (filiaal Seltinghof Zeltiņmuižas draudze)
  • Apekalns (Oppekaln; Apukalna draudze)
  • Palsmane-Aumeisteri (Palzmar-Serbigal; Palsmanes un Aumeistera draudze)
  • Gulbene (Schwanenburg; Gulbenes draudze) (filiaal Aahof; Lejasciema draudze)
  • Smiltene (Smilten; Smiltenes draudze)
  • Tirza-Velēna (Tirzen-Wellan; Tirza-Velēnas draudze)
  • Trikāta (Trikaten; Trikātes draudze)
  • Ēvele (Wolfahrt; Ēveles draudze).

Valga maakond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valga maakond#20. sajand

Eesti ja Läti iseseisvumise järel, 1920. aastal, mil piir Eesti ja Läti rahvusriikide vahel oli kindlaks määratud, loodi 6. septembril Eesti poolele praktiliselt uus Valga maakond. Vaid Valga linn koos tühise ümbrusega pärines selles vanast, peamiselt lätikeelsest Valga maakonnast. Ülejäänud maakond moodustati Tartumaa, Viljandimaa ja Võrumaa Valga-lähedastest osadest (Sangaste kihelkond, Helme kihelkond, Karula kihelkond jt)[3].

„Ajutise valitsemise korra § 12-a põhjal vabariigi valitsuse poolt 6. septembril 1920 a. vastuvõetud seadus Valga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta.

RT 1920, 145/146, 304.

§ 1. Asutatakse Valga ja Narva linnadest ja nende ümbruskonna valdadest iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad.

§ 2. Asutatavate maakondade lähemad piirid määrab kindlaks vabariigi valitsus.

Peaminister: J. Tõnisson.

Siseminister: Einbund.

V. v. asjade valitseja: K. Terras.“

„Vabariigi Valitsuse poolt 11. veebruaril 1921 a. vastuvõetud määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta.

RT 1921, 13.

1. Vabariigi valitsuse poolt 6. sept. 1920 a. vastuvõetud seaduse põhjal määratakse Valga maakonna maa-ala kindlaks järgmiselt:

1) Viiakse üle Valga maakonda:
a) Võru maakonnast – Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vallad.
b) Tartu maakonnast – Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vallad.
c) Viljandi maakonnast – Jõgevesti [!], Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vallad.
2) Loetakse kuuluvateks Valga maakonda praegused Valga maakonna vallad: Valga, Hoomuli ja Sooru.

2. Uue maakonna loomine arvata 1. jaanuarist 1921 a. Maakonna maksud 1921 a. eest lähevad täielikult nende maakondade heaks, kelle alla Valga maakonna külge liidetavad vallad sennini kuulusid.

Kulud, mida endised maakonnad üleviidavate valdade asutuste heaks kandsid, jäävad nende maakondade kanda kunni 31. detsembrini 1920 a.

3. Maakonna-nõukogude valimised Valga kui ka Tartu, Viljandi ja Võru maakondades muudetud piirides läbi viia.

Riigivanem: K. Päts.

Siseminister: Einbund.

Riigisekretääri k. t.: K. Terras.“

Valgamaa piirkond, 1954. aastal

Valga rajoon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valga rajoon

Valga maakond kaotati 1950. aastal, kui Eesti haldusjaotuse üksusteks said rajoonid. Praeguse Valga maakonna piirid erinevad ka 1920. aastate piiridest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271-282
  2. Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1, 1836, lk 242-296
  3. määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta, Rahvusarhiiv

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]