Hargla kihelkond
Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ning Võru kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkond asutati 1694. aastal[1] Urvaste ja Koivaliina kihelkonna (Gaujiena) äärealade baasil.[2]
Hargla kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 9 karjamõisat.[2]
- Hargla kirikumõis (Pastorat Harjel)
- Koikküla (Adsel-Koiküll, Koiküll) rüütlimõis
- Laanemetsa (Lannemetz) rüütlimõis
- Mõniste (Menzen) rüütlimõis
- Saru (Saara) rüütlimõis
- Taheva (Taiwola) rüütlimõis
- Tidriküla (Didriküll), Taheva kõrvalmõis
- Vastse-Roosa (Neu-Rosenhof) rüütlimõis[3].
Hargla kihelkonna pärand
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.[4]
Hargla kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks Võru ja Valga maakonna vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Valga valla.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Olaf Sild, Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule., Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2, lk 49
- 1 2 3 Hargla kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 7. august 2012)
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 294–296.
- ↑ Hargla/Harglõ kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 7. august 2012)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 294–296.
- Haruldasi muinasleide Eestis. Kaja, 17. september 1935, nr. 219, lk. 3.
- Alfred Kivirähk. Hargla kihelkonnast 1927. a. suvel kogutud ajalooline traditsioon [Eesti Kirjandusmuuseum]. 2007.