Hargla kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Hargla kirik

Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas ja Tartu ning Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Liivimaa kubermangu Võru kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivaliina kihelkonna (Gaujiena) äärealade baasil.[1]

Hargla kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 9 karjamõisat.[1]

Hargla kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.[3]

Hargla kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks Võru ja Valga maakonna vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Valga valla.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Hargla kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 7. august 2012)
  2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 294–296.
  3. Hargla/Harglõ kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 7. august 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]