Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis)^[1] oli kihelkond Tartumaal ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis Tartu linna ümbruses.

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.^[2]

Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.^[2]

Tartu-Maarja kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 30 mõisat: kaks kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, kaks poolmõisat, üks linnamõis ning neli riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat.^[2]

Tartu-Maarja kirikumõis (Pastorat Dorpat-St. Marien)
Andressaare (Andresaar), Tammistu karjamõis
Anne (Annemõis, Annenhof), Vasula karjamõis
Aru (Arro) karjamõis
Engevere (Engefer)
Haage (Haakhof) kirikumõis
Haava (Hawa), Vesneri kõrvalmõis, karjamõis
Ihaste (Ihasteküll)
Ilmatsalu (Ilmazahl) rüütlimõis
Jaama (Jama) linnamõis
Joora (Joora) karjamõis
Kaarli (Karlsberg), Tammistu kõrvalmõis
Kabina (Kabbina) rüütlimõis
Kangru (Kangro) karjamõis
Kardla (Kardell)
Karlova (Karlowa) rüütlimõis
Kavastu (Kawast) rüütlimõis
Korova (Korrowa) karjamõis
Kvissentali (Quistenthal), Raadi karjamõis
Lemmatsi (Ruhenthal) poolmõis, varem Karlova kõrvalmõis
Lepiku (Leppiko) karjamõis
Luunja (Lunia) rüütlimõis
Maarjamõisa (Marienhof) riigimõis
Maramaa (Marrama) rüütlimõis
Muuli (Mulemoise; ka Kirjutajamõis (Kirritoga)
Möllatsi (Mollatz), Vesneri karjamõis
Müta (Mütta, Obstbaumschule), karjamõis
Piiskopi (ka Papimõis; Bischofshof) riigimõis
Pilka (Pilken) rüütlimõis
Poksi (Poksi) karjamõis
Preedi (Predi) karjamõis
Puta karjamõis
Põvvatu (Pöwwato), Luunja kõrvalmõis
Raadi (Rathshof) rüütlimõis
Raadlovi (Radlowi) karjamõis
Robi (Robi), Raadi alluvuses^[küsitav]
Rojasilla (Rojasilla), Vasula karjamõis
Ropka (Ropkoy) rüütlimõis
Rõõmu (Römo, Freudenhof) karjamõis
Räni (Renningshof) rüütlimõis
Ränna (Rennaküla)
Saeveski (ka Saage; Saghof), Kavastu karjamõis
Savikoja (Sawwikodda), Luunja karjamõis
Sirgu (Sirgo), Luunja kõrvalmõis
Taabri (Anrepshof, Kuyvenorm) riigimõis
Tamme (Tammenhof) karjamõis
Tammistu (ka Tammiste; Tammist) rüütlimõis
Tereski (Terreski), Sootaga karjamõis
Tila (Tilla), Raadi karjamõis
Tordi (Tordi, Beigut), Taabri kõrvalmõis
Traksi (Traksi), Maramaa karjamõis
Uhti (Ucht)^[küsitav], Reola karjamõis
Vahi (Franzenhütte, Wahhi) poolmõis
Vanaaseme (Friedrichsberg), Vorbuse karjamõis
Vanamõisa (Luunja-Vanamõisa, Wannamois), Luunja kõrvalmõis
Vasula (Wassula) rüütlimõis
Veibri (Timmofer) riigimõis
Vesneri (Wesslershof) rüütlimõis
Viira (Wiira), Kavastu karjamõis
Vorbuse (Forbushof) rüütlimõis
Väike-Kabina (Klein-Kabbina)
Ülenurme (Uellenorm) rüütlimõis

Tartu-Maarja kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade Vasula mõisa maadele (1783, Johann Christoph Brotze)

Haage vald (1887–1899)
Jaama vald (1866–1891)
Karlova vald (1866–1892)
Kavastu vald (1866–1917)
Luunja vald (1866–1917)
Maarjamõisa vald (1866–1899)
Maramaa vald (1866–1891)
Pilka vald (1874–1892)
Raadi vald (1866–1917)
Ropka vald (1866–1917)
Taabri vald (1866–1892)
Tammistu-Kaarli vald (1866–1892)
Vasula vald (1866–1891)
Vesneri vald (1866–1892)
Vorbuse vald (1866–1917)

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb ka suur osa Tartu linnast.^[2]

Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb Tartu linna, väike osa ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Kambja valda.