Daugavpilsi kindlus

See artikkel räägib Lätis Daugava ülemjooksul asunud Daugavpilsi (Dünaburgi) kindlusest; Daugava alamjooksul Riia linna juures, Daugava suudmes Daugavgrīvas (Dünamündes) asunud kindluse kohta vaata artiklit Daugavgrīva kindlus.

Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis. See asub põhiliselt Daugava jõe põhjapoolsel kaldal Cietoksnise (Kindluse) linnaosas, osalt ka Daugava jõe lõunapoolsel kaldal Grīva linnaosas.

Kindlust hakati rajama aastal 1810, kuigi plaanid sinna kindlus rajada pärinevad juba aastast 1772. Kindluse rajamisel töötas vahetustega 10 000 töölist. Kindluse valmimist segas tublisti 1812. aasta isamaasõda, pooleliolevat kindlust ründas 28 000 mehe suurune Prantsusmaa armee, kindlust kaitses 3300 venelast, kellele oli toeks 200 kahurit. Kuigi esimese rünnaku lõid vene väed tagasi ja Prantsuse väed suundusid Połacki poole, kavatsedes Daugava ületada ja sellest piirkonnast põhja pool rünnaku korraldada, järgnes hiljem teine rünnak ja kindlus langes. Daugavpilsi 6000 mehe suurune Prantsuse garnison lahkus ilma lahinguteta seoses Prantsuse põhijõudude taganemisega. Kindluse ehitised said lõplikult valmis aastal 1878.

Daugavpilsi kindlus hoidis kontrolli all kõige kiiremat maismaateed Peterburi linna ja enamiku Euroopa riikide vahel, seega rajati kindlus hoolega ja see oli üks 19. sajandi modernsemaid kantse Venemaa keisririigis. Peaaegu valmis kindlus pandi proovile aastal 1863. aastal, mil seda ründasid Poola ülestõusnud, aga kindlust neil vallutada ei õnnestunud.

Esimeses maailmasõjas püsis rinne pikka aega Daugavpilsi all paigal, tuues kaasa suuri purustusi linnas ja selle ümbruskonnas.

Peale seda, kui Poola ja Läti väed Daugavpilsi 1919. aasta detsembris ja 1920. aasta jaanuaris peetud Daugavpilsi lahingus piirkonna vallutasid, kasutas kindlust Läti sõjavägi. Aastal 1923 püstitati sinna mälestusmärk aastal 1863. aastal kindluses hukatud Leon Platerile.

Teise maailmasõja ajal asus kindluses Saksa sõjavangide laager Stalag 340. Selleks ajaks oli kindlus juba vananenud ja kui Nõukogude Liit piirkonna vallutas, siis ei võtnud ta kindlust enam kindlusena kasutusele.

Kindluse territooriumil asus Daugavpilsi Sõjalennukite Tootmise Kõrgem Kool (lühendatult DVVAIU). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on kindlusest saanud tavaline Daugavpilsi linnaosa. Kindluse ehitisi restaureeritakse.

Daugavpilsi kindluse komandandid 1810–1917

1810–1813 kindralmajor Gavrila Petrovitš Ulanov
1813–1816 polkovnik Georg Leonhard Christoph von Richter
1816–1822 kindralmajor Fjodor Fjodorovitš Padeiski
1822–1846 polkovnik (a-st 1822 kindralmajor, a-st 1837 kindralleitnant) Gustav von Helwig
1846–1862 kindralmajor (a-st 1847 kindralleitnant) Andrei Mihhailovitš Simborski
1862–1863 kindralleitnant Aleksandr Ossipovitš Iolšin
1863–1863 Vassili Nikolajevitš Kuzmin
1863–1866 kindralleitnant Rudolf von Schulmann
1866–1879 kindralleitnant Pavel Aleksejevitš Voronov
1879–1882 kindralleitnant Boriss Gerassimovitš Kutnevitš
1882–1884 kindralmajor (a-st 1883 kindralleitnant) Georgi Vassiljevitš Pilenko
1884–1896 kindralleitnant Pjotr Moissejevitš Grum-Gržimailo
1896–1897 kindralmajor Konstantin Vassiljevitš Klimenko
1897–1900 kindralmajor Nikolai Matvejevitš Gorbenkov
1900–1906 polkovnik (a-st 1901 kindralmajor) Vladimir Fjodorovitš Pljutsinski
1906–1917 kindralmajor (a-st 1911 kindralleitnant) Ivan Nikolajevitš Lvov

Pildid

Kindluse väravad
Kindluse väravad
Kindluse väravad
Kahur aastast 1877
Kindluse bastionid
Kindluse väravad
Hooned kindluse territooriumil
Hooned kindluse territooriumil

Kirjandus

"Jalutuskäik Daugavpilsi kindluses. Turisti teejuht". Koostanud Artjoms Mahļins ja Henrihs Soms, eesti keelde tõlkinud Margus Konnula, konsultant Robert Treufeldt. Daugavpils 2014