Suure-Jaani kihelkond
Suure-Jaani kihelkond (lühend SJn; saksa keeles Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin,[1] St. Johannis Kirchspiel im Fellinschen) oli kihelkond Viljandimaal, Pärnu[2] ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tõenäoliselt rajati Suure-Jaani kihelkond 13. sajandil Suure-Jaani muinaskihelkonna aladele.
13.–16. sajandil kuulus kihelkond Viljandi komtuurkonda. Kihelkonnakirikuks oli Suure-Jaani Evangelist Johannese kirik
1865. aastal algas kihelkonnas talude päriseksostmine.
Kihelkonnas asunud mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Aimla mõis (Aimel) – rüütlimõis
- Brinkenländeri mõis, Taevere mõisa kõrvalmõis[3]
- Jaska mõis (Jaskamois) – rüütlimõis
- Lahmuse mõis (Lachmes, Kleinhof) – rüütlimõis
- Lõhavere mõis (Lehova, Lehhowa) – rüütlimõis
- Navesti mõis (Nawwast) – rüütlimõis
- Olustvere mõis (Ollustfer) – rüütlimõis
- Reegoldi mõis (Weibstfer) – riigimõis
- Suure-Jaani kirikumõis (Pastorat Groß-St. Johannis) – kirikumõis
- Sürgavere mõis (Surgifer, Surjefer) – rüütlimõis
- Taevere mõis (Taifer, Taefer) – riigimõis
- Vastemõisa mõis (Wastemois) – riigimõis
- Ängi mõis (Enge) – rüütlimõis[4]
Koolid
[muuda | muuda lähteteksti]Suure-Jaani kihelkonna aladel tegutsesid 18.–20. sajandil veel järgmised koolid:[5]
- Suure-Jaani kihelkonnakool (asutati 1825. aastal esimese omataolisena Liivimaal)
- Lahmuse külakool (esmamainimine 1777. aastal)
- Kase kool (asutati 1803. aastal Põhjaka külas Nõmme talus, suleti 1928. aastal)
- Rääka kool (asutati umbes 1825. aastal, suleti 1958. aastal)
- Lõhavere põhikool (asutati umbes 1800. aastal)
- Paala algkool (asutati 1830. aastatel)
- Ängi kool (asutati enne 1838. aastat, sulgemise aeg pole teada)
- Tääksi põhikool (asutatud 1875. aastal, tegutseb tänini)
- Kaansoo kool (asutati 1889. aastal, suleti 1970. aastal, taasavati 1992. aastal ja suleti 2000. aastal)
20. sajandi esimesed pooles loodi ka:[5]
- Kildu kool (asutati 1909. aastal, suleti 2014. aastal)
- Suure-Jaani keskkool (asutatud 1920. aastal, tegutseb tänini)
- Lõhavere kool (asutati 1926. aastal tütarlaste täienduskoolina, suleti 1947. aastal)
Varem on Suures-Jaanis tegutsenud ka köstrikool.[5]
Suure-Jaani kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Lahmuse-Ängi vald (1866–1897)
- Lõhavere vald (1866–1892)
- Navesti vald (1866–1899)
- Olustvere vald (1866–1917)
- Reegoldi vald (1866–1897)
- Sürgavere vald (1866–1917)
- Taevere vald (1866–1917)
- Vastemõisa vald (1866–1917)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 313.
- ↑ Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 390.
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 314.
- ↑ Suure-Jaani kihelkond. Kirchspiel Groß-St. Johannis in Kreis Fellin Eesti mõisaportaalis
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Aili Umla (1995). Suure-Jaani kihelkond. Viljandi: AS TRÜKIEKSPERT VILJANDI.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 390.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 313–318.
- Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 200–206.
- Tooke, William (1799). View of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century: during the reign of Catharine the Second, and to the close of the present century. T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett. Lk lk. 513–514.
- Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. (+ kaardid), lk.367–374
- Alfred Rästas. Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna lõunapoolsest osast 1926. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.
- Tony Bollmann. Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna põhjapoolsest osast 1926. a. Eesti Kirjandusmuuseum. 2007.