Rannu kihelkond
|
See artikkel räägib Eesti kihelkonnast; Kurosawa filmi kohta vaata Ran (film); muinaspõhja jumaluse kohta Rán. |
| Rannu kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Randen | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Rannu Püha Martini kirik |
Rannu kihelkond (lühend Ran; saksa keeles Kirchspiel Randen) on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Rannu kihelkond on üks vanemaid Eestis[1], see asutati 13. sajandi esimesel poolel.[2]
Ürikutes on esimesed teated kihelkonna kohta aastast 1347[3], kui seal oli teadaolevalt iseseisev preester. Praegusel kohal paiknev Püha Martini kirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi esimesel poolel.[1]
Enamikku kihelkonna küladest on esmamainitud 16.–17. sajandil.[3]
Dokument 1689. aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool.[4]
Rannu kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas paiknes 5 mõisat – 1 kirikumõis, 2 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 riigimõis. Lisaks veel 5 karjamõisat.[2]
- Rannu kirikumõis (Pastorat Randen)
- Aruselja (Arrosilla), Tamme kõrvalmõis
- Rannu (Schloß Randen) rüütlimõis
- Tamme (Tammenhof) riigimõis
- Valguta (Walguta) rüütlimõis
Rannu kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]
1. jaanuari 2010 seisuga on Eesti Rahva Muuseumi kogudes Rannu kihelkonna päritoluga 374 eset, ligi 400 fotot ja 57 etnograafilist joonist.[5]
Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval kuuluvad kihelkonna alad tervikuna Tartu maakonna koosseisu. Võrtsjärve idakaldal asuv väike kihelkond jaguneb laias laastus kahe valla vahel. Enamiku kihelkonna aladest hõlmab endine Rannu vald, kihelkonna lõunapoolsed alad moodustavad endise Rõngu valla loodenurga.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 7254 Rannu kirik, 15–17.saj. Kultuurimälestiste register (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Rannu kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ 3,0 3,1 Rannu kihelkonna ajaloost Rannu valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Rannu KeskkoolHistrodamus (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Rannu kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 386.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 267–268.
Kirik: Rannu
Mõisad: Aruselja mõis | Rannu mõis | Rannu kirikumõis | Tamme mõis | Valguta mõis