Mine sisu juurde

Härgmäe kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Härgmäe kirik
Härgmäe kihelkonna mõisad 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)
Härgmäe kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1793)

Härgmäe kihelkond ehk Ērģeme kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ermes, ka Ermis, läti keeles Ērģemes draudzes novads) oli haldusüksus Rootsi-aegsel Pärnumaal ning Liivimaa kubermangu Riia kreisis ja aastast 1783 Valga kreisis.

Kihelkonna kohta on teateid 1513. aastast, mil see oli tuntud Omuļi kihelkonna nime all. Kihelkonnavaimulikku on esmamainitud 1568. aastal.[1]

Algselt ei asunud kihelkonnakirik Härgmäe ordulinnuse juures, kiriku funktsioone täitis Vana-Kaarküla mõisa juures asuv kabel. Mõisa juures ei olnud kihelkonnal aga maad ega õpetaja eluruume. Seoses uue kiriku rajamisega otsustas kirikukomisjon aastal 1679, et jumalateenistusi peetakse vanas kohas igal kolmandal pühapäeval edasi, ent see korraldus peatati aastal 1779. Veckārķi mõisas jätkusid jumalateenistused seejärel igal neljandal pühapäeval.[2]

Tänapäeval on kihelkonna aladele rajatud Kārķi kirik, mille juures tegutseb iseseisev kogudus.

Härgmäe kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Annas, ka Jaunāmuiža (Ermes-Neuhof, varem Niehoff ja Peddeln-Neuhof) rüütlimõis
  • Hoomuli ehk Omuļi (Homeln) rüütlimõis
  • Härgmäe ehk Ērģeme (Pastorat Ermes) kirikumõis
  • Härgmäe ehk Ērģeme (Ermes) rüütlimõis
  • Kogenbergi ehk Brenti (Kokenberg, varem Kimpen ja Ermeshof) rüütlimõis
  • Kureli ehk Kureļi (Kyrre) endine mõis
  • Pedeli ehk Pedele (Peddeln) rüütlimõis
  • Turna (Turneshof) rüütlimõis
  • Uue-Kaarküla ehk Jaunkārķi (Neu-Karkell) rüütlimõis
  • Vana-Kaarküla, ka Kaarküla ehk Veckārķi (Alt-Karkell) rüütlimõis
  • Viigandi ehk Vīganti (Wiegandshof) rüütlimõis
  1. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln - Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 155.
  2. Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch, lk. 548
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 383 [1].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 288-292 [2].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 132-138 [3].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.