Kolga-Jaani kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kolga-Jaani kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis



Pindala: 300 km²
kihelkonnakirik: Kolga-Jaani Ristija Johannese kirik
Pärnu kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Viljandi kreis, Liivimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Kolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal, Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.

Kihelkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandil kuulus ala Nurmekunna ja Mõhu maakonna lõunaosa piiresse ning Liivi ordu võimu ajal Põltsamaa komtuurkonda.

Kihelkonda on esimest korda mainitud 1559. aastal Kõrve (Corper) nimega. Aastani 1639 oli Kolga-Jaani Põltsamaa abikogudus.

Naaberasualatest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil kõrge iive ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti uudismaad ja rajati peamiselt vabadikukohti.

1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Kolga-Jaani kihelkond, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkond Pärnu kreisiga.

Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa Meleski-Rõika peeglivabriku rajamine. Peeglivabrik avati 1795. aastal.[1] 1860. aastate lõpus algas kihelkonnas talude päriseksostmine. Sellal toimus ka väljaränne Venemaale.[1]

Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa ning 19. sajandi keskel siirdus ligi 26% elanikkonnast apostlikku õigeusku.[1]

Kolga-Jaani kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 4 mõisat - 1 kirikumõis ning 3 rüütlimõisast peamõisat. Lisaks veel 4 karjamõisat.

Kolga-Jaani kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal, kui võeti vastu vallaseadus ja valdadest said riiklikud haldusüksused, algas hoogne mõisavaldade liitmine.

19. sajandi viimasel veerandil oli Kolga-Jaani kihelkonna alal neli valda:

Neist kolm viimast liitusid 1892. aasta septembris Soosaare vallaks.[1]

Kolga-Jaani kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Kolga-Jaani kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumile käidi kihelkonnas vanavara korjamas esimest korda 1911. aastal.[2]

Rahvarõivad[muuda | muuda lähteteksti]

Rõivastel olid 19. sajandi keskpaiku järgmised iseloomulikud tunnused:

Naisterõivastus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Särgil oli Põhja-Viljandimaale iseloomulik lai mahapööratud krae, kraeotsad põimpiluga. Särkide õlalappidel ja varrukavärvlitel valge linase niidiga tikitud püvisilmpistes külakirjad. Särgikaeluse kinnitiks ja ehteks vitssõlg või väike prees, keset rinda oli suur prees või kuhiksõlg
  • Pikitriibulised seelikud, millel ülekaalus sinised ja punased toonid
  • Valge linane narmaskaunistusega põll
  • Potisinisest koduvillasest riidest või tumesinisest või mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun
  • Kukesaba- ehk ratastanu, pidulikke tanusid tärgeldati
  • Valged villaste värviliste roositud kirjadega või lihtkoelised sukad
  • Jalas pastlad või kingad[3]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kolga-Jaani kihelkond hõlmas ligikaudu endiseKolga-Jaani valla maad.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kolga-Jaani kihelkond ja Vabaduse Risti vennad" Viljandi muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)
  2. Kolga-Jaani kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. oktoober 2012)
  3. Melanie Kaarma, Aino Voolma. Eesti rahvarõivad, Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1981, 462 lk

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]