Vändra kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vändra kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Fennern, Kirchspiel Fennern in Kreis Pernau



kihelkonnakirik: Vändra Püha Martini kirik

Vändra kihelkond (sks Kirchspiel Fennern) on kihelkond Pärnumaal ja Pärnu kreisis Liivimaa kubermangus.

Liivimaa kubermangu, Pärnu kreis. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Kihelkond oli pindalalt väga suur, kuid asustuselt hõre.[1]

Kihelkonna alad võisid muinasajal kuuluda valdavalt Alempoisi muinaskihelkonda, mis polnud maakondadega ühinenud. Teisalt arvatakse, et Vändra alad võisid muinasajal olla liitunud Sakala maakonnaga ning Viluvere piirkond jäi hoopis Läänemaale Kõrve muinaskihelkonna alla.[2]

Vändra nime on ürikutes eri keeltes esinenud mitmel kujul, nagu Wenders-kulle, Wennier, Fendern, Fennern, mis tähendab eesti keeles soo- ja rabamaad.[2]

Kihelkonnakirik oli Vändra Püha Martini kirik, 1860. aastal ehitati Käru abikirik.

Vändra kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 13 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 1 poolmõis, 1 linnamõis ja 4 karjamõisat.[1]

Vändra kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Vändra kihelkonna kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]

Vändra kihelkonna pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogujad jõudsid Vändra kihelkonda 1912. aastal. Muuseumisse on kogutud piirkonnast üle 1200 eseme, lisaks on fotosid ja kirjalikke materjale.[4]

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnast kaks kolmandikku jääb tänapäeval Pärnu maakonda, moodustades Vändra alevi ja endise Vändra valla. Põhjapoolne kolmandik jääb aga Rapla maakonna aladele, millest osa moodustab Kehtna valla lõunapoolse otsa, kirdeosa aga Türi valla põhilise osa.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Vändra kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 4. märts 2012)
  2. 2,0 2,1 "Vändra kihelkonna juured peituvad muinasajas" Pärnu Postimees, 4. aprill 2010
  3. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Õpetatud Eesti Selts
  4. Vändra kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 4. märts 2012)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]