Aizkraukle

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Aizkraukle küla

Aizkraukle

läti Aizkraukle

Aizkraukle linna vapp
Aizkraukle vapp
Aizkraukle linna lipp
Aizkraukle lipp

Pindala: 11,645 km²
Elanikke: 7315 (2015)

Koordinaadid: 56° 36′ N, 25° 15′ Ekoordinaadid: 56° 36′ N, 25° 15′ E
Aizkraukle
Aizkraukle Läti kaardil
Daugava kaldapealne

Aizkraukle (Helifail läti ) (saksa Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes. Linna süda asub Daugava paremal kaldal.

Linnaõigused sai Aizkraukle 1967. aastal. Ta on alates 2009. aastast Aizkraukle piirkonna keskus, olles varem Aizkraukle rajooni keskuseks.

Aizkraukle kohal on Daugava tõkestatud Pļaviņase hüdroelektrijaama tammiga. Linnas asub Aizkraukle raudteejaam.

19671991 kandis linn nime Stučka, Nõukogude Liidu riigitegelase ja Läti Kommunistliku Partei looja Pēteris Stučka mälestuseks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

10.–13. sajandini oli Aizkraukle üks Väina liivlaste keskustest, olles nende idapoolseim asula. Tänase linna kõrval asuval Aizkraukle linnamäel paiknes poole hektari suuruse pindalaga Aizkraukle muinaslinnus koos väikese eeslinnuse ja nende kõrval asuva küla ja sadamakohaga. Läheduses asusid kaks kalmistut, kust väljakaevamistel on avastatud umbes 100 hauda.[1]

Liivi ristisõja sündmustega seoses on Aizkrauklet korduvalt mainitud Henriku Liivimaa kroonikas. 1204. aastal osalesid Aizkraukle liivlased koos leedulaste ja Lielvārde liivlastega Riia kodanike karja röövimises. 1205. aastal põletati piiskop Alberti juhtud ristisõdijate Daugava-äärse sõjakäigu ajal maha Aizkraukle linnus, misjärel kohalikud liivlased piiskopiga rahu tegid, talle pantvange andsid ja ristiusku astuda lubasid. Järgmisel aastal nad ristitigi preester Danieli poolt. Kroonika mainib nimepidi ka üht Aizkraukle ülikut - Viewaldi.[2]

Hiljem rajasid sinna oma linnuse ka ristisõdijad. Sellest sai Aizkraukle komtuuride residents. Aastal 1229 toimus linnuse all lahing Markward von Bauerbachi juhitud orduvägede ja Vesthardi juhitud semgali rüüstajate vahel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk VIII, kommentaar 1.
  2. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.