Eesti NSV Ministrite Nõukogu
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
| Lühend | Eesti NSV MN, ENSV MN |
|---|---|
| Asutatud | 1946 |
| Tegevuse lõpetanud | 1990 |
| Eesmärk | Eesti NSV täidesaatev ja korraldav võimuorgan, ehkki "Valitsus tegeles puhtalt majandusalaste küsimustega. Poliitilised ja kultuurialased asjad olid partei keskkomitee kureerida"[1]. |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Tallinn, Toompea loss |
| Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
| Juht | Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees |
| Peaorgan | NSV Liidu Ministrite Nõukogu |
| Allorganisatsioonid | Eesti NSV ministeeriumid |
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel. Formaalselt oli tegu liiduvabariigi valitsusega, mis allus Moskvas asuvale keskvõimule NSV Liidu Ministrite Nõukogule.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu eellane oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (lühend ENSV RKN), mis tegutses alates 25. augustist 1940 suveni 1941. Teise maailmasõja aegu 1941–1944 oli Eesti NSV RKN Nõukogude Liidu tagalas, 2. oktoobrist 24. oktoobrini 1944 tegutses Võrus ja kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juht oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees.
25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukoguks ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu- ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks.
Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juht oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.
Rahvakomissaride Nõukogu ja Ministrite Nõukogu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Lauristin, 25. august 1940 – 28. august 1941, ENSV RKN esimees;
- Oskar Sepre, 1942[viide?]–1944, ENSV RKN esimehe kohusetäitja;
- Arnold Veimer, 1944–1951, ENSV MN esimees;
- Aleksei Müürisepp, 1951–1961, ENSV MN esimees;
- Valter Klauson, 1961–1984, ENSV MN esimees;
- Bruno Saul, 1984–1988, ENSV MN esimees;
- Indrek Toome, 1988–1990, ENSV MN esimees.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu asemel võeti nimekuju Eesti NSV Valitsus kasutusele alates 6. detsembrist 1989.
Alates 8. maist 1990, mil Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas kehtetuks nime Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, kannab Eesti täidesaatev võim nime Eesti Vabariigi Valitsus. Valitsusjuhti kutsuti mitteametlikult peaministriks juba alates Indrek Toome juhitud kabinetist, sest alates 6. detsembrist 1989 kehtinud Eesti NSV Valitsuse seaduse kohaselt juhtis valitsuse tööd valitsuse esimees (peaminister), Kõigi toonaste aktide allkirjastamisel kasutati tiitlit valitsuse esimees, ametinimetus Eesti Vabariigi Peaminister võeti ametlikult kasutusele alles alates 21. oktoobrist 1992, mil Tiit Vähi üleminekuvalitsus astus tagasi ning juba Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kinnitati ametisse Mart Laari valitsus.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu Konstitutsiooni (1977. aasta versioonis) kohaselt oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu ülesanneteks:
- §140. Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning korraldab ja kontrollib nende täitmist.
- §141. Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tühistada kraide, oblastite, vabariiklike alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede, oblastilise jaotuvuseta liiduvabariikides aga rajoonide ja linnade rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi.
- §142. Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd.
Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule.
- §145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad Rahvasaadikute nõukogud.
Pikemalt artiklis Eesti NSV ministeeriumite loend
Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas Eesti NSV Ministrite Nõukogu koosseisu 1947, 1951, 1955, 1959, 1963, 1967, 1971, 1975, 1980 ja 1985. aastal.
ENSV MN 1946–1947
[muuda | muuda lähteteksti]ÜK(b)P KK poolt määratud Eesti NSV RKN ja ümber nimetatud Ministrite Nõukogu
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV MN esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Veimer | 1944–1951 | (1903–1977) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Hendrik Allik | 1943 – 27.12.1950 | (1901–1989) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Oskar Sepre | 25.03.1946 – 15.07.1948 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Nigol Andresen | 25.03.1946 – 16.05.1946 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Nikolai Puusepp | 16.05.1946 – 14.08.1950 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Kress | 1941 - 06.1.1949 | (1897–1974) |
| Eesti NSV haridusminister | Eesti NSV Haridusministeerium | Arnold Raud | 29.06.1946 – 22.08.1950 | (1901–1962) |
| Eesti NSV kaubandusminister | Eesti NSV Kaubandusministeerium | August Hansen | 1944 – 05.07.1950 | (1895–1952) |
| Eesti NSV kohtuminister | Eesti NSV Kohtuministeerium | Aleksander Jõeäär | 1940–1950 | (1890–1959) |
| Eesti NSV rahandusminister | Eesti NSV Rahanduse Ministeerium | Paul Keerdo | 1940 – 06.01.1950 | (1891–1950) |
| Eesti NSV riikliku julgeoleku minister | Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium | Boris Kumm | 1944 – 20.02.1950 | (1897–1958) |
| Eesti NSV relvajõudude minister ja Eesti NSV Sõjakomissar |
Eesti NSV Kaitseministeerium | Lembit Pärn[2] | 29.06.1945 – 21.01.1951 | (1903–1974) |
| Eesti NSV põllutööminister | Eesti NSV Põllutöö Ministeerium | Aleksander Mäe | 19.04.1946 – 15.07.1948 | (1893–1967) |
| Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse minister | Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium | Georgi Suhharev | 01.04.1964 – 03.11.1948 | |
| Eesti NSV siseminister | Eesti NSV Siseministeerium | Aleksander Resev | 20.05.1944 – 27.02.1951 | (1905–1970) |
| Eesti NSV sovhooside minister | Eesti NSV Sovhooside Ministeerium | Aleksander Mette | (1913–1983) | |
| Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister | Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium | Olga Lauristin | 1944– 18.07.1947 | (1903–2005) |
| Eesti NSV toiduainetetööstuse minister | Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium | Lembit Lüüs | 1944–1949 | (1910–1999) |
| Eesti NSV kalatööstuse minister | Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium | Karl Raud | 1946 – 15.12.1949[3] | (1905–1991) |
| Eesti NSV loomakasvatuse minister | Ilmar Jürisson | 18.04.1946 – 26.02.1947 | ||
| Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | Eesti NSV Kohaliku Tööstuse ministeerium | Ernst Ristmägi | 01.11.1946 – 29.12.1949 |
- NSV Liidu Varumisministeeriumi volinik
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus, oli 1944. aastal teise maailmasõja NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud Punaarmee sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus. Samalaadsed Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu osakonnad moodustati maakondade TRSN täitevkomiteede juures. Valitsus likvideeriti 1946. aastal, ülesanded anti üle Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeeriumile[4].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee[5]
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond, mis oli Eesti NSV RKN määrusega nr 31 13.01.1945 moodustatud Repatriatsiooni Komisjonist [6]. Repatrieerimise osakonna funktsioonid 1945. a olid: 1) nõukogude kodanike repatrieerimine välismaalt NSV Liitu; 2) Saksa okupatsiooni ajal Eesti NSVsse toodud välismaalaste kodumaale saatmine; 3) sõjavangide (Eesti, Läti, Leedu NSVst Saksa sõjaväkke mobiliseeritud kodanikud) vastuvõtmine nii välismaalt kui ka NSV Liidu tagalas olevatest sõjavangide laagritest.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, oli asutatud Eesti NSV RKN Riikliku Tehnilise Inspektsioonina 1946. aastal ning teostas riiklikku järelevalvet Eesti NSV piirides asuvate aurukatelde, aurumahutite, ökonomaiserite, suruõhunõude, tõsteabinõude, elektriseadmete ja kontrolli mäetehniliste tööde otstarbekohase ning ohutuse üle. Seejuures ei kuulunud tema ülesannetesse järelevalve teostamine sõjaväe, riigiraudtee, mere- ja jõetranspordi ujuvabinõudel asuvate, kui ka erimäärustega teistele järelevalveorganitele allutatud ohtlike seadmete üle. 1958. aastal moodustati Eesti NSV Riiklik Tehniline ja Mäejärelevalve Inspektsioon[7].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944–1949) oli 1940. aastal moodustatud Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadile alluv Artellide Peavalitsuse ja Eesti NSV RKN j.a. Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsuse järglasasutus, mille ülesandeks oli käsitööstuslike artellide üldjuhtimine, nende tegevuse korraldamine ja järelevalve, üksiktööstuste koondamine ja organiseerimine artellidesse, eraomandusliku majanduse likvideerimine, elanikkonna elutarbelise teenindamise töönduse juhtimine. Ülesannete elluviimiseks organiseeriti töökodasid, sööklaid, abimajapidamisi ja toodetud kaupade turustamist kooperatiivse kaubanduse kaudu[8].TKP asus Tallinnas Kiriku tänav 2 ruumides, likvideeriti 1949. aastal.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus,
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Autotranspordi Peavalitsus (–1946), esimees Voldemar Post
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1947–1951
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV II Ülemnõukogu poolt 1947. aastal kinnitatud ENSV MN:
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV MN esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Veimer | 1944–1951 | (1903–1977) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksander Ansberg | 06.10.1949–1952 | (1909–1975) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Hendrik Allik | 1943 – 27.12.1950 | (1901–1989) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Kress | 1941 - 06.1.1949 | (1897–1974) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksei Müürissepp | 06.10.1949 - | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Anton Vaarandi | 15.07.1948 – 15.07.1949 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Heinrich Ajo | 16.07.1950 - | |
| Eesti NSV haridusminister | Eesti NSV Haridusministeerium | Arnold Raud | 1946–1950 | (1901–1962) |
| Eesti NSV kaubandusminister | Eesti NSV Kaubandusministeerium | August Hansen Rudolf Vester |
1944– 05.07.1950 05.07.1950 – 1963 |
(1895–1952) (1909–1963) |
| Eesti NSV kinematograafiaminister | Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium | Olga Lauristin | 18.07.1947 – 03.01.1951 | (1903–2005) |
| Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister | Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium | Nikolai Krõlov | 14.07.1950 – 1953 | (1908–) |
| Eesti NSV kohtuminister | Eesti NSV Kohtuministeerium | Aleksander Jõeäär Ivan Ussenko |
1940 – 06.02.1950 11.04.1950 – 10.07.1953 |
(1890–1958) (1908−1972) |
| Eesti NSV põllutööminister | Eesti NSV Põllutöö Ministeerium | Aleksander Mäe Nikolai Puusepp Artur Vaha |
19.04.1946 – 15.07.1948 15.07.1948 – 18.04.1949 18.04.1949 – 17.01.1951 |
(1893–1967) (1905−1965) (1900−1976) |
| Eesti NSV rahandusminister | Eesti NSV Rahanduse Ministeerium | Paul Keerdo Anatoli Tihane |
1940– 06.01.1950 05.04.1950–1967 |
(1891–1950) (1900−1967) |
| Eesti NSV riikliku julgeoleku minister | Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium | Boriss Kumm Valentin Moskalenko |
1944 – 20.02.1950 20.02.1950 – 1953 |
(1897–1958) (1908–) |
| Eesti NSV siseminister | Eesti NSV Siseministeerium | Aleksander Resev | 20.05.1944 – 27.02.1951 | (1905–1970) |
| Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister | Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium | Eduard Plaan | 18.07.1947 – 03.09.1951 | (1912–1982) |
| Eesti NSV toiduainetetööstuse minister | Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium | Lembit Lüüs Adolf Lõhmus |
1944 – 02.11.1949 02.11.1949 – 30.04.1953 |
(1910–1999) (1894–1969) |
| Eesti NSV kalatööstuse minister | Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium | Karl Raud Johannes Tomberg |
1946–1949 1949–1953 |
(1905–1991) (1911–2002) |
| Eesti NSV sovhooside minister | Eesti NSV Sovhooside Ministeerium | Alfred Mõttus | 26.02.1947 – 08.12.1951 | |
| Eesti NSV metsatööstuse minister | Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium | Ivan Voolin | 12.06.1947 – | |
| Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse minister | Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium | Moissei Asnin | 03.11.1948 - 23.10.1950 | |
| Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse minister | Eesti NSV Põlevkivi- ja keemiatööstuse ministeerium | Jevgeni Radulov | 24.02.1949 - 09.06.1950 | |
| Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee | Arseni Leonov | 08.04.1949 - 08.06.1951 | |
| Eesti NSV kalatööstuse minister | Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium | Johannes Tomberg | 15.12.1949 - 1953 | (1911–2002) |
| Eesti NSV kohaliku tööstuse minister | Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeerium | Aleksander Neiman | 06.01.1950 - 10.05.1950 | |
| Eesti NSV tervishoiu minister | Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium | Paavel Kalju | 26.06.1950 - 03.03.1952 |
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus moodustati 1949. aasta märtsis, samal ajal likvideeriti Eesti NSV Riiklik Kirjastuskeskus. Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus tegutses 1953. aastani, mil asutuse funktsioonid läksid üle Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsusele ja Raamatukaubanduse Valitsusele[9].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, juhataja: (1941–1948) Johannes Semper, (1948–1949) Kaarel Ird, (1949–1950) Ülo Taigro, (1950–1953) Max Laosson
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1950
[muuda | muuda lähteteksti]ENSV MN 1951–1955
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 1951. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus[10]:
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees ja Eesti NSV välisminister | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksei Müürisepp | 29.03.1951 – 12.10.1961 | (1914–1988) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksander Ansberg | 29.03.1951 – 16.06.1952 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Heinrich Ajo | 29.03.1951 – 29.05.1952 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Albert Vendelin | 10.10.1952 - | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksander Sokolov | 29.03.1951 – | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Richard Mahl | 29.03.1951 – 11.10.1954 | (1898–1964) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Georg Nellis | 1952 – 1975 | (1906–1981) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Green | 12.03.1953 - | |
| Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Valter Klauson | 11.09.1954 - | |
| Eesti NSV haridusminister | Eesti NSV Haridusministeerium | Voldemar Oja | 16.03.1951 – 1958 | (1894–1989) |
| Eesti NSV riigikontrolli minister | Ernst Udras | 29.03.1951 – 25.09.1957 | ||
| Eesti NSV kohaliku, põlevkivi- ja keemiatööstuse minister | Eesti NSV Kohaliku, Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium | Nikolai Anatoli p. Krõlov Oskar Saar |
14.07.1950 – 24.07.1953
24.07.1953 - 22.06.1957 |
|
| Eesti NSV kohtuminister | Eesti NSV Kohtuministeerium | Ivan Ussenko Valter Raudsalu |
10.04.1950 – 10.07.1953 10.07.1953 – 14.09.1959 |
(1908−?) (1915–2003) |
| Eesti NSV kommunaalmajanduse minister | Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeerium | Voldemar Meigas Arseni Blum |
21.12.1950 – 03.07.1954 03.07.1954 – 26.06.1958 |
(1910–1984) (1915–2003) |
| Eesti NSV kultuuriminister | Eesti NSV Kultuuriministeerium | Aleksander Ansberg | 27.04.1953 – 19.04.1963 | (1909–1975) |
| Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium | Jaan Pärn | 1951–1953 | (1899-1973) |
| Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee | Arseni Leonov Aleksander Hromov |
08.06.1951 – 1961 |
(1900–1992) |
| Eesti NSV põllumajandusminister | Eesti NSV Põllumajandusministeerium | Ivan Oja Aleksander Mette Edgar Tõnurist |
17.01.1951 – 06.05.1953 06.05.1953 - 09.01.1954 – 21.09.1961 |
(1909–1997) (1920–1992) |
| Eesti NSV rahandusminister | Eesti NSV Rahanduse Ministeerium | Anatoli Tihane | 05.04.1950 – 1967 | (1900−1967) |
| Eesti NSV riikliku julgeoleku minister | Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium 15.06.1953 – 03.1954 tegutses ühendatud RJ ja SM – ENSV SM 17. märtsil 1954 moodustati ENSV MN juures asuv RJK |
Valentin Moskalenko Mihhail Krassman Ivan Karpov |
20.02.1950 – 27.04.1953 00.00.0000 - 08.05.1954 - . |
(1908–) (1909–1976) . . |
| Eesti NSV siseminister | Eesti NSV Siseministeerium | Aleksander Resev Johan Lombak Valentin Moskalenko Mihhail Krassman Johan Lombak |
20.05.1944 – 27.02.1951 27.02.1951 – 30.04.1953 27.04.1953 – 29.05.1953 29.05.1953 – 05.09.1953 05.09.1953 – 26.09.1959 |
(1905–1970) (1897–1982) (1908–) (1909–1976) (1897–1982) |
| Eesti NSV sovhooside minister | Eesti NSV Sovhooside Ministeerium | Alfred Jakobi p. Mõttus Aleksander Mette |
22.02.1951 – 06.05.1953 31.10.1953 - |
(1899-1951) (1913–1983) |
| Eesti NSV põllumajanduse ja varumise minister | Eesti NSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeerium | Aleksander Mette | 06.05.1953 – 31.10.1953 | (1913–1983) |
| Eesti NSV tervishoiu minister | Eesti NSV Tervishoiu Ministeerium | Paavel Kalju August Goldberg |
26.06.1950 – 03.03.1952 03.03.1952 – 04.07.1975 |
(1912–1968) (1908–1994) |
| Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister | Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium | Eduard Plaan August Kründel Dmitri Kuzmin |
18.07.1947 – 03.09.1951 03.09.1951 – 14.01.1953 29.01.1953 – 03.02.1958 |
(1912–1982) (1897–1967) (1908–1998) |
| Eesti NSV teede ja transpordi minister | Eesti NSV Teede ja Transpordi Ministeerium | Valter Klauson | 24.07.1953 – 31.10.1953 | (1914–1988) |
| Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister | Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium | Valter Klauson August Rebanes |
31.10.1953 – 11.09.1954 24.09.1954 – 04.11.1958 |
(1914–1988) (1896–1967) |
| Eesti NSV toiduainetetööstuse minister | Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium | Adolf Lõhmus Vladimir Lipp |
1949 – 30.04.1953 1954 – 1958 |
(1894–1969) (1904–1977) |
| Eesti NSV toidukaupade ja kergetööstuse minister | Eesti NSV Toidukaupade ja Kergetööstuse Ministeerium | Ernst Ristmägi Vladimir Stolbov Ernst Ristmägi |
03.01.1951 - 05.09.1951 29.09.1951 - 30.04.1953 01.05.1953 - 04.11.1953 |
|
| Eesti NSV laiatarbe- tööstuskaupade minister | Eesti NSV Laiatarbe- tööstuskaupade Ministeerium | Ernst Ristmägi | 04.11.1953 - 1.10.1955 | |
| Eesti NSV toidukaupade tööstuse minister | Eesti NSV Toidukaupade Tööstuse Ministeerium | Adolf Lõhmus Vladimir Lipp |
14.11.1953 - 08.06.1954 08.06.1964 - 07.06.1957 |
|
| Eesti NSV kalatööstuse minister | Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium | Johannes Tomberg Pavel Anissimov |
1949 – 1953 08.06.1954 – 07.06.1957 |
(1911–2002) (1904–1981) |
| Eesti NSV liha- ja piimatööstuse minister | Eesti NSV Liha- ja Piimatööstuse Ministeerium | Jaan Pärn Adolf Lõhmus |
03.01.1951 - 30.04.1953 08.06.1954 - 07.06.1957 |
|
| Eesti NSV ehitusminister | Eesti NSV Ehitusministeerium | Leonid Poljakov Vsevolod Generalov |
17.01.1951 - 06.06.1952 23.02.1953 - 24.09.1954 |
|
| Eesti NSV linna- ja maaehituse minister | Eesti NSV Linna- ja Maaehituse Ministeerium | Vsevolod Generalov | 24.09.1954 - 07.06.1957 | |
| Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse minister | Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium | Aleksander Neiman | 29.03.1951 – 07.06.1957 | (1908-1989) |
| Eesti NSV kinematograafiaminister | Eesti NSV Kinematograafia Ministeerium | Vladimir Riis | 19.03.1951 - 30.04.1953 | |
| Eesti NSV kaubandusminister | Eesti NSV Kaubandusministeerium | Rudolf Vester | 29.03.1951 – | |
| Eesti NSV metsa- ja paberitööstuse minister | Eesti NSV Metsa- ja paberitööstuse Ministeeroim | Heinrich Laura | 29.03.1951 – 11.09.1954 | |
| Eesti NSV metsatööstuse minister | Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium | Heinrich Laura | 11.09.1954 - 14.12.1956 | |
| Eesti NSV metsamajanduse minister | Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium | Ivan Voolin | 29.03.1951 – 06.05.1953 | |
| Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja | Eesti NSV Kunstide Valitsus | Maks Laos | (1950–1953) | (1904–1992) |
| Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee esimees | Eesti NSV Kultuurhariduslike Asutuste Komitee | Johannes Undusk | (1918– 1979) |
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1953–1957). Seoses areneva tööstusliku tootmisega ja ehitustegevusega suurematel ehitusobjektidel ja ka mõnedes tööstusettevõtetes tekkinud vajadusega tööjõu järele organiseeriti vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele nr 132, 05.03.1949 Tööjõureservide Eesti Vabariikliku Valitsuse juures Eesti Vabariiklik Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontor, mis 1953. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV-ks. 1957. aastal reorganiseeriti ENSV MN j.a. TOVV Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Tööjõu Organiseeritud Värbamise Sektoriks[11].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1953–1990). Trükitoodete, avalike ettekannete tekstide, raadio- ja telesaadete, filmide, raamatukogude ja välismaalt postiga saabuvaid trükiste kontrolli ja tsensuuriga tegelenud NSV Liidu ametkond moodustati 1940. aastal, alguses 1940. aastal loodi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ametkonda kuuluv Eesti NSV Kirjanduse ja Kirjastusasjade Peavalitsus, mis jätkas tööd pärast Teist maailmasõda. 1953. aastast Eesti NSV Siseministeeriumi Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Valitsus, 1953. aasta lõpust moodustati ENSV SM 11. valitsusest[12].aga ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus. 1964. aastast allutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuvale Riiklikule Kirjastuskomiteele, 1966. aastast Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükiste Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus[13].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, juhataja (1950–1953) Max Laosson
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1955–1959
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV IV Ülemnõukogu poolt 07.04.1955. aastal kinnitatud ENSV MN:
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksei Müürisepp | 1951 – 12.10.1961 | (1902–1970) |
| Eesti NSV MN esimehe esimene asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Valter Klauson | - 12.10.1961 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Albert Vendelin | 1952 – 17.06.1957 | (1914–2007) |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Arnold Green | - 01.11.1958 | |
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Georg Nellis | ||
| Eesti NSV MN esimehe asetäitja | Eesti NSV Ministrite Nõukogu | Aleksander Sokolov | - 01.11.1958 | |
| Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimees | Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee | Aleksander Hromov | 1951 – 28.01.1961 | (1900–?) |
| Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister | Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeerium | August Rebanes Richard Sibul |
11.09.1954–04.11.1958 4.11.1958–1.10.1979 |
(1896–1967) (1914–1995) |
| Eesti NSV kultuuriminister | Eesti NSV Kultuuriministeerium | Aleksander Ansberg | 17.04.1953–19.04.1963 | (1909–1975) |
| Eesti NSV põllumajandusminister | Eesti NSV Põllumajandusministeerium | Edgar Tõnurist | 09.01.1954–21.09.1961 | (1920–1992) |
| Eesti NSV rahandusminister | Eesti NSV Rahanduse Ministeerium | Anatoli Tihane | 05.04.1950 – 1967 | (1900−1967) |
| Eesti NSV haridusminister | Eesti NSV Haridusministeerium | Arnold Green | 01.11.1958 - 24.02.1960 | |
| Eesti NSV sideminister | Eesti NSV Sideministeerium | Otto Rupski | 15.05.1955 – 1969 | (1913–1988) |
| Eesti NSV siseminister | Eesti NSV Siseministeerium | Johan Lombak | 5.09.1953–26.09.1959 | (1897–1982) |
| Eesti NSV sovhooside minister | Eesti NSV Sovhooside Ministeerium | Aleksander Mette | 1953 – 11.06.1957 | (1913–1983) |
| Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister | Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium | Dmitri Kuzmin Erna Visk |
1953 – 1958 24.10.1958 – 1964 |
(1900–1998) (1910–1983) |
| Eesti NSV toiduainetetööstuse minister | Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium | Vladimir Lipp | 1954–1958 | (1904–1977) |
| Eesti NSV kalatööstuse minister | Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium | Pavel Anissimov | 1954–1957 | (1904–1981) |
| Eesti NSV tekstiilitööstuse minister | Eesti NSV Tekstiilitööstuse ministeerium | Vladimir Käo | 03.01.1956 - 17.06.1956 | |
| Eesti NSV kergetööstuse minister | Eesti NSV Kergetööstuse Ministeerium | Artur Kässer
Vladimir Käo |
03.01.1956 - 16.06.1956
17.07.1956 - 07.06.1965 |
|
| Eesti NSV metsatööstuse minister | Eesti NSV Metsatööstuse Ministeerium | Hendrik Allik | 09.02.1957 - 08.06.1957 | |
| Eesti NSV kohaliku majanduse minister | Oskar Saar | 22.06.1957 - | ||
| Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister | Richard Sibul | 04.11.1958 - |
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees (1955–1961) Boris Tolbast (1922–1977)
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, esimees (1954–1961) Ivan Karpov;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Televisiooni ja Raadiokomitee, esimees (1957–) Endel Jaanimägi (1919–1974)
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus[14], Looduskaitse Valitsusele allusid 4 riiklikku looduskaitseala: Matsalu Riiklik Looduskaitseala (1977), Vaika (Vaika saared), Nigula ja Viidumäe. Lahemaa Rahvuspark moodustati 1971. aastal, Endla Riiklik Looduskaitseala (1985), Vilsandi Riiklik Looduskaitseala (1986).
- Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee (1957–1990)[15], moodustati ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsuse ja Tallinna Televisioonistuudio liitmisel.
- 1957. aasta seadusega Tööstuse ja ehituse juhtimise organisatsiooni tõhustamisest jaotati NSV Liidu territoorium administratiivseteks majanduspiirkondadeks ning nende piirkondade tööstuse ja ehitustegevuse juhtimiseks moodustati liiduvabariikide ministrite nõukogu alluvuses uued institutsioonid rahvamajanduse nõukogud, seniste üleliiduliste ning liidulis-vabariiklike tööstusministeeriumide asemele.
Eesti NSV Ülemnõukogus 7. juunil 1957 heaks kiidetud seaduse "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise organiseerimise edasisest tõhustamisest Eesti NSV-s" alusel tuli 1. juuliks 1957 likvideerida seitse liidulis-vabariiklikku (Metsatööstuse, Linna- ja Maaehituse, Kergetööstuse, Liha- ja Piimasaaduste Tööstuse, Toidukaupade Tööstuse, Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Eesti NSV Kalatööstuse Ministeerium) ning kaks vabariiklikku tööstusministeeriumi (Kommunaalmajanduse ja Kohaliku Tööstuse ning Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeerium) ning nende alluvuses olnud ettevõtted ja organisatsioonid ja anda Eesti NSV Ministrite Nõukogu (ENSV MN) kinnitatud nimekirja alusel kas Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu (ENSV RMN) või kohalike töörahva saadikute nõukogude juhtimisele. Eesti NSV Ülemnõukogu nimetas 7. juunil 1957 Arnold Veimeri Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks, Albert Vendelini Rahvamajanduse Nõukogu esimehe esimeseks asetäitjaks ning Eesti NSV ministriks ning Karl Vaino ja Vladimir Käo Rahvamajanduse Nõukogu esimehe asetäitjateks ja Eesti NSV ministriteks[16].
ENSV MN 1959–1963
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV V Ülemnõukogu poolt 24.04.1959. aastal kinnitatud ENSV MN:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960–1970)[17], esimees Kaarel Paas. 1964. aastal moodustati Eesti NSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium, juhataja[18] Harri Roop, 1972. aastast Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium[19], mille juhatajaks oli 1973. aastast Sarm Selg (1929–2001).
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, esimees (1954–1961) Ivan Karpov, (1961–1978) August Pork;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsus (1962–1966)[14], moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse alusel (28.03.1962). Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse koosseisu läks ka ENSV MN j.a. Looduskaitse Valitsus[20]. 1966. aastast Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Veeressursside Kasutamise ja Kaitse Valitsus (1960–1966)[21]
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Valitsus (1960–1980), 1981–1990 Arhiivide Peavalitsus
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kõrgema ja Kesk-Erihariduse Komitee[22] (1959–1968), esimees Madis Pesti.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Vabariiklik Alaealiste Asjade Komisjon[23]
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1963–1967
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV VI Ülemnõukogu poolt 19.04.1963. aastal kinnitatud ENSV MN[24][25]:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee[27], Riikliku Kirjastuskomitee otseses alluvuses olid asutused ja organisatsioonid: 1) Polügraafiatööstuse Peavalitsus; 2) Sõjaliste ja Riiklike Saladuste Trükis Hoidmise Peavalitsus; 3) Varustus-Turustuse Peavalitsus; 4) Eesti Riiklik Kirjastus; 5) Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus; 6) EKP Keskkomitee Kirjastus; 7) Vabariiklik Raamatukaubastu; 8) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat. 1973. aastast Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee, Lembit Kaik
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Materiaal-tehnilise varustuse Peavalitsus[28], moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 526, 25.11.1965
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Trükikoda
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus (1963–1990)[29], Peavalitsuse juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov[30] (1963[31]–1983)[32], Vladimir Timofei p. Вusel (1983–)
- EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963–1965)[33], 1965. aastast Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee (1965–1990)
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Välisturismi Valitsus (1966–1988).
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1967–1971
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV VIII Ülemnõukogu poolt 20.04.1967. aastal kinnitatud[34] ENSV MN, järgmises koosseisus[35]:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee (asutati 1967. aastal Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1967. aasta 8. aprilli seadluse «Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Tööjõuressursside Kasutamise Komitee moodustamise kohta» alusel[38])
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Teaduslik Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut moodustati 1968. aastal endise Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo ja Vabariikliku Teaduslik-Tehnilise Propaganda Maja baasil. Instituudi ülesandeks oli: praktilise töö koordineerimine teaduslik-tehnilise informatsiooni ja propaganda alal Eestis, teadusliku uurimistöö tegemine teaduslik-tehnilise informatsiooni vallas, metoodiliste materjalide koostamine ja väljaandmine, asutuste informatsiooniorganite abistamine, mehhaniseerimise ja automatiseerimise seadmete juurutamine infotöö praktikasse, informatsiooniga kindlustamine, tööstusharude vahelise teaduslik-tehnilise propaganda organiseerimine ning sellealaste materjalide ettevalmistamine ja väljaandmine[39]. Hilisem Eesti NSV Plaanikomitee Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsuse (1970–1988) ülesanneteks olid: Eesti NSV kalurikolhooside juhtimine; kalamajanduse arendamine; plaanide ja projektide väljatöötamine; tootmise realiseerimine; finantseerimine; toodangu kvaliteedi parandamine; alluvate asutuste tegevuse organiseerimine ja koordineerimine; hindade ja tariifide kinnitamine; standardite järgimise tagamine; tegevuse ratsionaliseerimine; kapitaalmahutuste efektiivsuse tagamine; abinõude rakendamine keskkonna kaitseks; töötajate kvalifikatsiooni tõstmine; koos Toiduainete Tööstuse Töötajate Ametiühingu Eesti Vabariikliku Komiteega töö nomeerimise ja sotsialistliku võistluse organiseerimine. Kalapüügi organiseerimine Balti mere rannaäärsetes piirkondades ja Eesti NSV siseveekogudes; kalakasvatuse ja kalatöötlemise korraldamine ning elanikkonna varustamine kalasaadustega; riiklike kalatööstuslike ettevõtete ning Eesti Kalurikolhooside Vabariikliku Liidu ja kalurikolhooside tegevuse juhtimine; riiklike plaaniliste ülesannete eest vastutamine riiklike ettevõtete ja kalurikolhooside osas. Selle ajani oli aastatel 1962–1969 juhtis Eesti NSV kalamajandust NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud Eesti NSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean"[40].
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1971–1975
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV VIII Ülemnõukogu poolt 1971. aastal kinnitatud ENSV MN järgmises koosseisus[41]:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur (1971–1990)[43]
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee, esimees (1961–1978) August Pork;
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee moodustati 1973. aastal Eesti NSV MN Riiklikust Kirjastuskomiteest[44], Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee alluvuses olid asutused ja organisatsioonid: 1) Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus; 2) Materiaal-Tehnilise Varustuse Valitsus; 3) Kirjastus Eesti Raamat; 4) Kirjastus Valgus; 5) Kirjastus Perioodika; 6) Vabariiklik Raamatukaubastu; 7) Eesti NSV Riiklik Raamatupalat; 8) Lasteaed nr 57.
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1975–1980
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV IX Ülemnõukogu poolt 4. juulil 1975. aastal kinnitatud ENSV MN:
- Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 25.08.1978 seadlusega nimetati Eesti NSV Ministrite Nõukogu riiklikud komiteed ümber Eesti NSV riiklikeks komiteedeks.
ENSV MN 1980–1985
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV X Ülemnõukogu poolt 1980. aastal kinnitatud ENSV MN:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Arhiivide Peavalitsus (1981–1990), ülem Boris Varkki
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
ENSV MN 1985–1988
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV XI Ülemnõukogu poolt 1985. aastal kinnitatud ENSV MN:
Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka:
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee, 1986–1989 Ülo Tambet
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus
1988. aastal liideti Eesti NSV Haridusministeerium, kutsehariduskomitee ning kõrg- ja keskerihariduskomitee Eesti NSV Riiklikuks Hariduskomiteeks, esimees Väino Rajangu.
ENSV MN 1988–1990
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Indrek Toome valitsus
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitseja Elmar Matt
- Eesti NSV MN juures tegutsesid ja MN kuulusid ka:
- Eesti NSV Riiklik Kinematograafia Komitee, esimees Raimund Penu
- Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee (Государственныи Комитет Эстонской ССР по делам строителъства, Госстрой ЭССР), esimees Rein Kvell, Tallinnas Harju tänav 11
- Eesti NSV Riiklik Hindade Komitee, esimees Juri Vladõtšin
- Eesti NSV Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee;
- Eesti NSV Kehakultuuri ja Spordikomitee, esimees Mati Mark
- Eesti NSV Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, esimees Jüri Paalma
- Eesti NSV Materiaal-Tehnilise Varustuse Peavalitsus, juhataja Erhard Toots
- Eesti NSV Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus, juhataja Ülo Tambet
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Statistika Keskvalitsus, juhataja Aleksandr Zahmakin
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Töökomitee, esimees Vassili Konstantinov
- Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee[47] (1988–1990). Eesti NSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised Eesti Kütus, Eesti Gaas ja Eesti Kommunaalsoojusenergia. Lisaks sellele kuulusid Eest NSV kütuse- ja energeetikakompleksi tootmiskoondised Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi, Lentransgaasi Magistraaltorustike Eesti Territoriaalse Liini-Tootmisvalitsus, Tartu Piirkondlik Vedelgaasibaas, Tootmiskoondis Põlevkivikeemia ja Kiviõli Põlevkivikeemiatehas kütuse ja energiaressursside tootmise osas.
- Eesti NSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1988–1990)[48]
- Eesti NSV Riiklik Tööstuskomitee (1988–1990) [49]
6. detsembril 1989 likvideeris Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadlusega "Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsusest": Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi, Eesti NSV Teraviljasaaduste Ministeeriumi ja Riikliku Agrotööstuskomitee; Riikliku Ehituskomitee; Riikliku Hariduskomitee; Riikliku Kehakultuuri- ja Spordikomitee; Riikliku Kultuurikomitee; Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee; Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee; Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee; Riikliku Plaanikomitee; Riikliku Statistikakomitee; Riikliku Tehnilise ja Mäejärelevalve Komitee; Riikliku Transpordikomitee; Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee ning Riikliku Tööstuskomitee.
Sama seadusega moodustati:
- Ehitusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee baasil;
- Haridusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee baasil;
- Keskkonnaministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee baasil:
- Kultuuriministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee baasil;
- Majandusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee baasil;
- Materiaalsete Ressursside Ministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee baasil;
- Põllumajandusministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee baasil;
- Sotsiaalministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee baasil;
- Transpordiministeerium likvideeritava Eesti NSV Riikliku Transpordikomitee baasil;
- Tööstus- ja Energeetikaministeerium likvideeritavate Eesti NSV Riikliku Tööstuskomitee ning Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee baasil[50].
| Eelnev Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1946–1990 |
Järgnev Edgar Savisaare valitsus |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV valitsus alates 25. augustist 1940, mil II Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV Konstitutsiooni, kuni 25. märtsini 1946.
- 1940–1941
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Nõukogude-Saksa sõja algusega oli Rahvakomissaride Nõukogu põhitegevus Eesti NSV kaitsevõime suurendamine. 1941. aasta juunis mobiliseeriti parteiliikmed ja vabatahtlikud, üldmobilisatsiooni välja ei kuulutatud. 1941. aasta juulis-augustis vallutasid Saksa väed Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud Eesti territooriumil, vaid asus evakueerituna NSV Liidu tagalapiirkondades.
- Eesti Omavalitsus
1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Saksa okupatsioonivõimude loal viis läbi piiratud valitsemist Eesti Omavalitsus. Sakslased moodustasid Eesti Omavalitsuse, mille juhiks sai 15. septembril 1941 Hjalmar Mäe ja see lõpetas tegevuse 17. septembril 1944. Eesti omavalitsus tegutses kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmanni alluvuses ega omanud iseseisva otsustamise õigust.
- Otto Tiefi valitsus
Pärast Saksa vägede Tallinnast taganemist nimetas 18. septembril 1944 Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. 22. septembril 1944 saabusid Tallinna Punaarmee väeüksused ja Otto Tiefi valitsuse liikmed lahkusid Tallinnast.
- 1944–1946
Pärast Eestis Nõukogude võimuorganite taasloomist 1944. aastal taastati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu tegevus algul Võrus ja seejärel Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks määrati Arnold Veimer.
- Pikemalt artiklis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
[muuda | muuda lähteteksti]25. märtsil 1946 otsustas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu 15. märtsi 1946. aasta seadusele "NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ümberkujundamise kohta NSV Liidu Ministrite Nõukogust ning liidu- ja autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude ümberkujundamise kohta liidu ja autonoomsete vabariikide ministrite nõukogudeks" kujundada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks ja Eesti NSV rahvakomissariaadid Eesti NSV ministeeriumiteks.
Vastavalt NSV Liidu Ülemnõukogu seadlusele nimetati ka Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks ja Eesti NSV rahvakomissare hakati kutsuma Eesti NSV ministriteks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Varese valitsus
- NSV Liidu Ministrite Nõukogu
- Eesti NSV ministeeriumide loend
- Eesti NSV Valitsus
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu esindus Moskvas Sobinovski põik 5
- Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas: Elmar Matt
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vana kooli mees, Erki Silvet, Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2001
- ↑ Nõukogude Eesti Punaarmee loomise lugu Tõnu Tannberg ajakiri Sõdur 4/2023
- ↑ Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 310
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kultuurhariduslike Asutuste Komitee (1944 - 1953)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv repatrieerimise osakond (1945 - 1953)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Tehnilise ja Mäejärelevalve Valitsus (1946 -)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Töönduslike Kooperatiivide Peavalitsus (1944 - 1950)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus (1949 - 1953)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustamise kohta, Uus Tee: EKP Elva Rajoonikomitee ja Elva Rajooni TSN häälekandja, nr. 24, 3 aprill 1951
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Tööjõu Organiseeritud Värbamise Valitsus (1949 - 1959)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 469
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus (1940 - 1941, 1944 - 1990)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ 14,0 14,1 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee, The National Archives of Estonia
- ↑ Maie Pihlamägi, EESTI NSV TÖÖSTUSE ARENG SEITSEAASTAKUL (1959-1965) RAHVAMAJANDUSE NÕUKOGU REFORMI TAUSTAL, Acta Historica Tallinnensia, 2013, 19, 115-146
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Juriidiline Komisjon (1960 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV MINISTRITE NÕUKOGU MÄÄRUS Art. 431 Sm. Harri Augusti p. Roopi nimetamise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. november 1967 Nr. 50 (107)
- ↑ ENSV MN j.a. Juriidilise Komisjoni ENSV Kohtuekspertiisi Laboratoorium (1964 - 1993), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Looduskaitse Valitsus (1957 - 1962), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Komisjon (1965 -)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium (1959 - 1988), The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS "Alaealiste asjade komisjonide põhimääruse» kinnitamise kohta", ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 6. detsember 1967 Nr. 51 (108) Art 435
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu OTSUS Eesti NSV valitsuse – Eesti NSV Ministrite Nõukogu – moodustamisest, Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 50, 25 aprill 1963
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamisest, Töörahva Lipp, nr. 49, 23 aprill 1963
- ↑ ENSV Rahvamajanduse Nõukogu likvideeriti ENSV 20.10.1965 seadusega
- ↑ ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium, 1957-1991, The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ Olev Liivik, "Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953"; Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 281-282
- ↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26
- ↑ EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530
- ↑ EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu Partei- ja Riigikontrolli Komitee (1963 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 165
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU SEITSMENDA KOOSSEISU ESIMENE ISTUNGJÄRK, Kodumaa : nädalaleht, nr. 17, 26 aprill 1967
- ↑ 36,0 36,1 36,2 1955–1983 oli Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees
- ↑ SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamise ning Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) 45. paragrahvis muudatuse tegemise kohta. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1971. aasta 7. juuli seadlus «Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse likvideerimise kohta». ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 303
- ↑ SEADUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise ning 146 Eesti NSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) 45. ja 48. paragrahvis muudatuste ja täienduste tegemise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 146
- ↑ ENSV MN j.a. Teadusliku Tehnilise Informatsiooni ja Propaganda Instituut (1968 - 1994), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus (1970 - 1988)[alaline kõdulink], The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV ÜN otsus, Eesti NSV valitsuse — Eesti NSV Ministrite Nõukogu — moodustamise kohta. ENSV ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 23. juuli 1971 Nr. 29 (296), Art 323
- ↑ 42,0 42,1 Mihhail Vassili p. Gorlatš, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 31
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Eesti Telegraafi Agentuur, The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV MN Riiklik Kirjastuskomitee (1978 - 1988), The National Archives of Estonia
- ↑ Tööjõureservide vabariikliku nõukogu esimees
- ↑ "Eesti põllumajandusjuhid-ministrid". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2010. Vaadatud 17. oktoobril 2011.
- ↑ ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee (1988 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (1962 - 1989), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Riiklik Tööstuskomitee (1988 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI S E A D L U S "Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta", Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Tallinn, 21. detsember 1989
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Olev Liivik. Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940–1953, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014
- Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE JA KORRALDUSTE KOGU