Jaak Pihlau
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Jaak Pihlau (20. detsember 1937 Tallinn – 31. detsember 2014) oli eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jaak Pihlau oli õpetajate poeg.[1]
Lõpetas 1956 Haapsalu 1. Keskkooli, 1961 TPI energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal, tehnikakandidaat (1970, Moskva Elektronjuhtimismasinate Instituut), väitekiri "Тонкие магнитные пленки как элементы ассоциативного запоминающего устройства".[1]
Oli 1962–69 Küberneetika Instituudi arvutuskeskuse nooremteadur, 1969–83 vanemteadur, 1983–87 Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroo arvutustehnika sektori juhataja, 1987–89 TPI ülijuhtivuse labori peateadur, 1989–91 AS-i "Mainor-Novex" arvutustehnika sektori juhataja, 1991–97 AS-i "Ardeko" teadusdirektor, aastast 1998 füüsilisest isikust ettevõtja.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkonnad: elektronarvutite assotsiatiivsed mäluseadmed, digitaalelektroonika, infotehnoloogia, arvutivõrgud, internet. Avaldanud mitu erialast käsiraamatut. Uurinud ka Eesti ajalugu Nõukogude okupatsiooni perioodil. Umbes 40 teadustrükist, sh 12 raamatut; 7 autoritunnistust.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Digitaalse mikroelektroonika käsiraamat. I. Transistor-transistorloogika elemendid. Tallinn, 1981
- Digitaalelektroonika käsiraamat. Integraalsed loogikaelemendid. Tallinn, 1985
- Digitaalelektroonika käsiraamat. Mäluseadmed ja mikroprotsessorkomplektid. Tallinn, 1995
- Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele. 1. Tallinn, 1997
- Sama. 2. Tallinn, 1998
- Väitlus: Rahvuskomitee ja Tiefi valitsus. KGB arhiividokumendid Eesti Vabariigi taastamiskatsest 1944. a. // Akad (1999) 7
- Internet 2000. Tallinn, 2000
- Interneti teatmik. Tallinn, 2001
- Eesti sõjaväe häving aastal 1941. Tartu, 2003
- Escapes from occupied Estonia. // The Soviet occupation regime in the Baltic states 1944–1959. Riga, 2003.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.