AS Eesti Gaas
See artikkel vajab toimetamist. |
Eesti Gaas | |
---|---|
Peakorter | Tallinn, Eesti |
Võtmeisikud | Margus Kaasik (juhatuse esimees[1]) |
Tooted | maagaas, veeldatud maagaas, surugaas, biometaan, elekter, päikeseenergia |
Teenused | energia müük ja terviklahendused |
Töötajaid | 230 |
Tütarettevõtted |
AS Gaasivõrk SIA Elenger UAB Elenger Elenger OY Elenger Sp.z.o.o Elenger Marine OÜ |
Koduleht | www.gaas.ee |
AS Eesti Gaas on Soome-Balti piirkonna suurim erakapitalile kuuluv energiaettevõte, mille tooteportfelli kuuluvad maagaas, veeldatud maagaas (LNG), surugaas (CNG), biometaan (CBM) ja elekter. [2][3] Eesti Gaasi kontserni kuuluvad tütarettevõtted AS Gaasivõrk ja Elenger Marine OÜ. AS Gaasivõrk haldab Eesti suurimat gaasijaotusvõrku.[2] Tütarettevõte Elenger Marine tegeleb LNG transpordi ning punkerdamisega nii merel kui ka maal, kasutades selleks oma LNG veokiparki ning gaasitankerit Optimus. Eesti Gaasile kuulub Eesti suurim surugaasitanklate võrk, kus saab lisaks maagaasile tankida kohalikku taastuvkütust rohegaasi ehk biometaani.
Eesti Gaasile kuulub ka 80% osalus neljas päikeseenergia tootmisega tegelevas ettevõttes (Pärnu Päikesepark 1, 2, 3 ja 4).[viide?]
Eesti Gaas tegutseb Elengeri nime all Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas.
Eesti Gaas kuulub 100% Eesti erakapitalile.[4] Ettevõtte omanik on investeerimisettevõte Infortar, mis on ühtlasi Tallinki suuraktsionär. Eesti Gaasil on ligi 50 000 klienti.[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ettevõtte eelkäija oli 1948. aastal asutatud Eesti esimene gaasitranspordiettevõte Kohtla-Järve – Leningradi Gaasitorustiku Ekspluatatsioonivalitsus.[2][3] Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega moodustati 19. jaanuari 1963. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus. Gasifitseerimise Peavalitsuse peaülesanneteks olid:
1) gasifitseerimise igakülgse arengu tagamine, et luua kõige soodsamad tingimused tootlike jõudude arenguks, ühiskondliku töö kokkuhoiuks ja keskkonna kaitsmiseks saastamise eest; 2) riikliku plaani ülesannete täitmine ja riikliku distsipliini range järgimise tagamine; 3) tarbijate avariideta ja häireteta gaasiga varustamise tagamine ja ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide materiaal-tehnilise baasi arendamine; 4) gaasi efektiivsemaks kasutamiseks tehtavate tööde koordineerimine režiimiseadistustööde regulaarse tegemise alusel vabariigi rahvamajandusharude ettevõtteis; 5) gaasimajanduse ekspluatatsioonitööde tegemine; 6) ühtse tehnikapoliitika teostamine gasifitseerimise valdkonnas, teaduse ja tehnika uute saavutuste ja eesrindlike kogemuste juurutamine; 7) kapitaalmahutuste ratsionaalne kasutamine ja nende efektiivsuse suurendamine, tootmisvõimsuste ja põhifondide õigeaegne käikuandmine ning tootmisvõimsuste evitamine lühikese ajaga; 8) töö ja juhtimise teadusliku korralduse juurutamine, alluvate ettevõtete ja organisatsioonide varustamine kvalifitseeritud kaadriga; 9) ENSV Gasifitseerimise Peavalitsuse süsteemi ettevõtete ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate korteri-, kultuuri- ja olmetingimuste parandamine, neile ohutute töötingimuste loomine[5].
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsuse (1963–1990)[6], juhataja oli Vsevolod Ampli p. Generalov (1963[7]–1983)[8], Vladimir Timofei p. Вusel (1983–). ENSV MN juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus asus algselt Toomkooli tänav 9[9] ja seejärel V. Kingisepa tänav 9.
Pärast mitmeid reorganiseerimisi muudeti Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus tootmiskoondiseks, mille nimeks sai Eesti Gaas.[2] 1990. aastal sai tootmiskoondisest riiklik aktsiaselts Eesti Gaas (RAS Eesti Gaas).[2] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 14. juuli 1988. a seadlusega moodustati likvideeritud Eesti NSV Riikliku Naftasaaduste Komitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse baasil, Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee. ENSV Kütuse- ja Energeetikakomiteele allusid Eesti territoriaalsed tootmiskoondised Eesti Kütus, Eesti Gaas ja Eesti Kommunaalsoojusenergia[10]. Aastast 1993 kannab ettevõte nime AS Eesti Gaas.[2][3] 69,34% Eesti Gaasi aktsiakapitalist kuulus Eesti Vabariigile ja 30,66% aktsiatest Venemaa aktsiaseltsile Gazprom.
1999. aastal sõlmitud ühinemislepingu alusel liitis AS Eesti Gaas endaga aktsiaseltsid Tartu Gaas ja Rakvere Gaas, mis olid Eesti Gaasi ainuomandis.
Kui Euroopa Liidu nõudel oli monopoolsuse vältimiseks vaja lahutada gaasi tarnija ja magistraaltorustik, ostis torustiku ära Elering. Eesti Gaasi aktsiad, mis olid müüdud Fortumile, ostis veebruaris 2016 ära Tallinki suuromanik, Infortari enamusosalusega ettevõte Trilini Energy. Sel ettevõttel on nüüd enamusosalus Eesti Gaasis.[11]
Ajajoon
[muuda | muuda lähteteksti]- 1865 – asutati esimene gaasivabrik Tallinnas; Inglismaalt sisseveetavast kivisöest toodeti tehisgaasi, mida kasutati tänavavalgustuseks
- 1948 – asutati Eesti Gaasi eelkäija, esimene gaasitranspordi ettevõte; lisaks hakati tootma põlevkivigaasi
- 1969 – Leningradi – Kohtla-Järve gaasitoru kaudu hakati Eestisse transportima maagaasi; maagaasi segati põlevkivigaasiga
- 1988 – võeti kasutusele nimi Eesti Gaas
- 1993 – sõlmiti AS-i Eesti Gaas asutamisleping
- 2005 – Eesti Gaas korraldati ümber kontserniks, kuhu kuulusid ka tütarettevõtted AS EG Ehitus ja AS EG Võrguteenus
- 2013 – tütarettevõte AS EG Võrguteenus jaotati osadeks ja registreeriti uus tütarettevõte AS Gaasivõrgud
- 2016 – Eesti suurim investeerimisettevõte AS Infortar sai Eesti Gaasi suuromanikuks
- 2017 – asutati Läti tütarettevõte SIA EG Energija
- 2018 – asutati Leedu tütarettevõte UAB EG Energija[viide?]
Tegevusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Gaasi tuumtoode ja -kompetents on maagaas – tarnituna läbi võrgu torugaasina, surumaagaasina (CNG) ja veeldatud maagaasina (LNG). Toodete hulgas on maagaasil põhinevad energialahendused, alates gaasitorustiku projekteerimisest kuni valmis küttelahenduse ja hoolduseni.[viide?]
Eesti Gaasi surugaasitanklate võrk on turu suurim ja kasvab järjepidevalt, lisaks maagaasile on tanklates võimalik tankida biometaani.[viide?]
Eesti Gaas on esimene ettevõte Baltikumis, millel on välja arendatud veeldatud maagaasi (LNG) tarne ja truck-to-ship (TTS) punkerdamise võimekus. Ühes kuus tarnitakse ligi 1300 tonni LNG-d ja tehakse keskmiselt 65 punkerdamisoperatsiooni. Eesti Gaasi vastutusel on Tallinki laeva Megastari igapäevane varustamine ja punkerdamine. LNG-d tarnitakse Norrast, Poolast, Soomest ja Leedust poolhaagistega.[12]
Eesti Gaasi tütarettevõte Elenger Marine tõi 2021. aastal Läänemerele esimese LNG Punkerlaeva Optimus, millega on võimalik tarnida korraga 6000 m3 gaasi. Optimus pakub ship-to-ship (STS) punkerdamise teenust Läänemerel Baltikumi ja Soome lahe piirkonnas. [viide?]
Ettevõte pakub kodu- kui äriklientidele lisaks gaasile elektrit, sealhulgas taastuvat päikeseenergiat.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Gaasi juhiks saab Margus Kaasik, www.gaas.ee, (vaadatud 27.12.2022)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 https://www.gaas.ee/ettevottest/ (vaadatud 23.02.2013)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 EE 12. köide, 2003: 53.
- ↑ "Ettevõtte omanik Infortar". Eesti Gaas.
- ↑ Art. 383. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Gasifitseerimise Peavalitsuse põhimäärus, ENSV ülemnõukogu ja valitsuse TEATAJA, 2. september 1983 Nr. 31 (679)
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu j.a. Gasifitseerimise Peavalitsus (1963 - 1990), The National Archives of Estonia
- ↑ Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, 1963, 6, 26
- ↑ EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 530
- ↑ Jüri Muttika, Anno 1976, Eesti Ekspress, 17.06.2004
- ↑ ENSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee[alaline kõdulink], ERA.5093
- ↑ Tallinki suuromanik AS Infortar ostis Eesti Gaasi. Eesti Päevaleht (Rootsi), 2. märts 2016
- ↑ https://www.gaas.ee/arikliendile/lng/
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Gaas AS. "Aastaaruanne 2019" (PDF). Vaadatud 31. detsember 2019.
- Eesti Gaas AS. "Aastaaruanne 2009" (PDF). Vaadatud 31. detsember 2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]