Mine sisu juurde

Ülo Taigro

Allikas: Vikipeedia

Ülo Taigro (6. juuni 1913 Kärstna vald, Viljandimaa – 18. märts 1995 Tallinn) oli eesti ajaloodoktor ja professor. [1]

Lõpetas Viljandi Ehitustehnikumi 1931, Kõrgema Parteikooli NLKP Keskkomitee juures Moskvas 1948; Ühiskonnateaduste Akadeemia NLKP Keskkomitee juures aspirant 19501953. Ajaloodoktor (TRÜ) 1971. [1]

Teaduskraad ja kutse

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalookandidaat ("Amerikanskaja-angliskaja interventsija protiv Sovetskoi Rossii iz Pribaltiki", vene keeles) 1953; Ajalooteaduste doktor (Eesti rahva võitlus kodusõjas (1918–1920). Борьба трудящихся Эстонии в период гражданской войны (1918–1920 гг.)), TRÜ 1970; dotsent 1961; professor 1971. [1]

Teedevalitsuse süsteemis tööline 19341939. Teenis aega vanemmadrusena allveelaeval "Kalev" 19391940. Nõukogude okupatsiooni algul oli politrukiks kahurlaeval "Pikker". II maailmasõja ajal oli Tallinna hävituspataljoni jaokomandör. 19411944 teenis Balti laevastiku vastuluure osakonnas Leningradis, kust sooritas luureretki Eestisse. 1944 määrati ta vastutavale tööle Eesti Partisaniliikumise Staapi, seejärel 19441945 oli EK(b)P Keskkomitee Sõjaosakonna instruktor. 19481950 oli ta EK(b)P KK sekretäri abi. 19491950 töötas Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse juhatajana. 19531960 oli ENSV TA Ajaloo Instituudi asedirektor, vanemteadur 1955. TTÜs 19601989: NLKP ajaloo kateedri dotsent 19601970, kateedrijuhataja 19641967, professor 19701980; pensionile 1980; NLKP ajaloo kateedri professor 0,5 koormusega 19801989.[1][2]

Teadustöö põhisuunad

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti töörahva võitlus kodusõjas 1918–20; Eesti Töörahva Kommuun. Avaldanud arvukalt artikleid ning 2 monograafiat samadel teemadel, “Eesti NSV ajalugu” III köite (1971) kaasautor.[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse juhataja 19491950; Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi teadusliku nõukogu ja erialanõukogu liige 19641989; ÜTÜ konkursi vabariikliku žürii liige; EKP KK Poliitharidusmaja metoodikanõukogu liige; EKP KK mittekoosseisuline lektor; ühing Teadus lektor; Tallinna Teadlaste Maja liige.[1]

Autasustatud mitmete ordenite ja medalitega: Punalipu orden, Isamaasõja ordeni II järk, medal Isamaasõja partisanile I järk, medal Leningradi kaitsmise eest, medal Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945, medal Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941–1945.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 412–413
  2. Eesti Rahvusarhiiv

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]