Vilsandi rahvuspark

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vilsandi rahvuspark

Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart, koos ümbritseva akvatooriumiga ja Saaremaa rannikuga hõlmab see kokku 237,59 km² (23 759 ha[1]) suuruse ala, millest meri moodustab 105 km².

Baltimaade vanim kaitseala hõlmab erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal.

Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.

Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks.

Rahvuspargi ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Laialepa laht Harilaiul Vilsandi rahvuspargis
  • Kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust kaitsetingimuste kaudu;
  • kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku;
  • ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
  • arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi;
  • leida uusi linde.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 21. septembril 1971 suurendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 457 Vaika looduskaitseala 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Looduskaitseala hõlmas nüüd sadakonda mitmesuguses suuruses eriilmelist saart (kogupindalaga 1289 ha).
  • 8. detsembril 1993 moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Riikliku Looduskaitseala ja Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark.
  • 22. mail 1996 Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. Rahvuspark (pindala 23 757 hektarit) hõlmab pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 160 väikesaart ja rahu.

Külastaja meelespea[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
  • Pea kinni liikumispiirangutest rahvuspargi aladel. Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult.
  • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Lahkudes ole veendunud, et lõke on kustunud.
  • Metsaande võid korjata, v.a sihtkaitsevööndites liikumispiiranguga perioodil.
  • Hoia koer looduses liikudes rihma otsas.
  • Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel, jalgrattaga teedel ja radadel.
  • Harilaiu poolsaarel ei ole lubatud mootorsõidukitega edasi liikuda Harilaiu puhkekoha parklast (jälgi märgistust!), v.a Keskkonnaameti nõusolekul teaduslike välitööde, järelevalve, pääste- ja kaitsekorralduslike tööde puhul, et vältida väärtuslike elupaikade pinnase kahjustamist.
  • Kalasta vastavalt kehtivale looduskaitse- ja kalapüügiseadusele, kalapüügieeskirjale ning Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjale. Täpsemalt vt Keskkonnaameti kodulehelt[3].
    • Mere sihtkaitsevööndis on kalapüük keelatud 15. aprillist kuni 15. juulini.
    • Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahel on kalapüük keelatud 1. oktoobrist kuni 30. novembrini.
    • Harrastuskalapüük on lubatud Laialepa lahel, v.a. püük võrgu ja õngejadaga.
    • Ujuvvahenditega ei ole lubatud sõita Mere sihtkaitsevööndis ja Laialepa lahel.
  • Organiseeritud turismi ja massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Matkarajad läbivad karjatatavaid alasid, mis võivad olla piiratud elektrikarjusega.

Looduses liikumise kohta saab lugeda keskkonnaseadustiku üldosa seadusest[4] ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjast[5].

Trükised ja kaardid[muuda | muuda lähteteksti]

Tükised ja kaardid on leitavad Vilsandi rahvuspargi kodulehelt.

Rahvuspargi sündmused ja uudised[muuda | muuda lähteteksti]

Uudised ja sündmused on kirjas Vilsandi rahvuspargi kodulehel.

Noored looduskaitsjad Vilsandi rahvuspargis[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal toimub kõigis Eestimaa rahvusparkides noore looduskaitsja ehk Junior Rangeri koolitusprogramm, mis koosneb suvisest põhikursusest ja sügis- ning kevadseminarist. Koolitusprogrammi eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust, süvendada juba olemasolevat loodushuvi ning luua ja arendada noorte koostöövõrgustikku rahvusparkide ümber. Tutvutakse looduskaitse praktilise tööga, omandatakse teadmisi rahvuspargi taimestikust ja loomastikust ning arutletakse laiemalt, kuidas muuta maailma paremaks.

Noore looduskaitsja programmi algatajaks on Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation). Algatuse eesmärgiks on leida noori aktiivseid inimesi, kes huvituvad loodusest ja tunnevad vastutust Euroopa loodusväärtuste säilitamise eest ning soovivad kaasa rääkida Euroopa arengutes. Nii nägigi aastal 2002 ilmavalgust üleeuroopaline kursus Junior Ranger. Aastal 2004 toimus esimene Eesti noore looduskaitsja kursus, mis leidis aset Lahemaa rahvuspargis. Vilsandi rahvuspark liitus programmiga 2012. aastal. Nüüdseks on aga programmiga liitunud kõik Eesti rahvuspargid.

Kahel kursusel osalenul on võimalus esindada Eestit järgneval aastal rahvusvahelises laagris (International Junior Ranger Camp), mida korraldatakse igal aastal eri riigis. Noored saavad tuttavaks sarnase maailmavaadega noorte looduskaitsjatega. Üheskoos saab arutleda ja arendada ideid ning mõtteid, mis on kasulikud kohalikule kogukonnale ja loodusele laiemalt. Noorte mõtted on kasulikud ka kaitselade paremaks korraldamiseks. Laagrites tehakse vajalikke töid, mis võivad aidata ohustatud liike ning säilitada kultuuripärandit. Kaitsealade töötajad mõistavad, et nende kogemusi ja teadmisi on vaja jagada noortele, kui tulevastele looduskaitse korraldajatele.

Kes, kui palju ja kuidas saavad osaleda noore looduskaitsja koolitusprogrammis?

  • Suvistel kursusel saavad osaleda 6.–12. klassi noored, kes on tõelised loodushuvilised. Lisaväärtuse annab, kui noor on osalenud loodusteaduste viktoriinidel, aineolümpiaadidel ja/või elab rahvuspargis või selle vahetusläheduses.
  • Jätkuseminaridel saavad osaleda kõik, kes on varem võtnud osa kursustest ja/või jätkuseminaridest (vanusepiirangut ei ole!).
  • Suvisel kursusel saab osaleda igas rahvuspargis kuni 20 noort ning sügis- ja kevadseminaridel kuni 15 noort loodushuvilist.
  • Suvisele kursusele kandideerimiseks tuleb esitada sooviavaldus, mille alusel valitakse välja osalejad. Sooviavaldust saab täita igal aastal aprillis-mais.

Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis[muuda | muuda lähteteksti]

Poolsaared[muuda | muuda lähteteksti]

Eeriksaare poolsaarElda poolsaarHarilaid (poolsaar)Juksirahu poolsaarKakru nukkKelba nukkKiipsaare nukkKubjama säärKuusnõmme poolsaarMaturahu poolsaarOrjassaare nukkPanga nukkPapissaare poolsaarPikanina

Lahed[muuda | muuda lähteteksti]

Abaja lahtAtla lahtAuksaare lahtHaagi lõugasJunkru lahtKihelkonna lahtKiirassaare lahtKiisa lahtKuusnõmme lahtKööbe lõugasLülle lahtUudepanga laht

Saared[muuda | muuda lähteteksti]

AherahuAlumine Vaika saarAntsulaiudInnarahuKalarahuKarirahuKeskmine Vaika saarKitselaidKolmekivirahudKoerakuivKuivarahu (Telve juures) – Kuivarahud (Vilsandi lõunarannikul) – KullipankKurgurahuKäkimaaKäkirahuLaasirahuLambarahuLausma saarLinderahuLoonalaidMihklirahuMustpankNoogimaaNootamaaPihlalaidPiskumadalPunasekivirahuPätsurahuRannasitikRiinurahuSaarejaagu rahudSalavaSepasitikSokulaidSäinaste kuivTelveUmalakotidUrverahuVasikalaidVesilooVilsandiVõrkrahuÜlemine Vaika saar

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jüssi, Fred. Vilsandi = Вилсанди. Tallinn, Eesti Raamat, 1982.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Õigusakte[muuda | muuda lähteteksti]

Lõputööd[muuda | muuda lähteteksti]