Olga Lauristin

Allikas: Vikipeedia
Olga Lauristin ja Johannes Lauristin 24. juulil 1940

Olga Lauristin (sündinud Olga Künnapuu; 28. aprillil 1903 Kolga vald25. juuni 2005) oli eesti kommunist.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Anton Künnapuu oli Kolga vallas koolijuhataja.

Astus 1920. aastal Eestimaa Töörahva Parteisse. Sellest ajast arvestatakse tema kuulumist Nõukogude Liidu Kommunistlikku parteisse (NLKP). 1923. aasta Tallinna linnavolinike valimisel valiti ta Tallinna linnavolinikuks Töörahva Ühise Väerinna nimekirjast[1].

Mõisteti 149 protsessil (10.27. november 1924) eluks ajaks sunnitööle. Vabanes 1938. aasta amnestiaseadusega.

Aastal 1940 töötas ta Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemana. Sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks.[2]

Aastatel 1941–1944 töötas ta Üleliidulises Raadios ja Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuses eesti toimetuse juhatajana. Aastatel 1944–1947 oli ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister ja 19471951 Eesti NSV kinematograafia minister.

Küüditatute Valve Kivi, Elvi Sukku ja Ella Gitali ütluste kohaselt osales ta märtsiküüditamise läbiviimises Hiiumaal.[3][4][5]. Olga Lauristini tütar Marju Lauristin on enda sõnul pöördunud Kaitsepolitsei poole palvega uurida tema ema võimalikku osalust küüditamises ning "sai eitava vastuse".[4] Olga Lauristini tegevust märtsiküüditamise ajal tema elu jooksul kriminaalkorras ei uuritud.[viide?]

Seoses abikaasa Hendrik Alliku arreteerimisega heideti ta 1952. aastal NLKP-st välja; 1953. aastal liikmesus taastati.

Aastatel 1956–1961 oli ta Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu Presiidiumi esimees ja 19611989 Rahufondi Eesti osakonna esimees.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Oli aastatel 19391941 (kuni abikaasa hukkumiseni) abielus Johannes Lauristiniga. Sellest abielust sündis 7. aprillil 1940 tütar Marju Lauristin, sotsiaaldemokraatlik poliitik, sotsioloog ja ajakirjandusteadlane[6].

Oli aastatel 1945–1989 (kuni abikaasa surmani) abielus Hendrik Allikuga. Sellest abielust sündis 8. oktoobril 1946 poeg Jaak Allik, poliitik ja teatritegelane, kelle poeg Mihkel Allik on olnud Eesti õiguskantsleri nõunik[7].

Alates 1997. aastast elas ta Tartus tütretütar Marin Laaki juures.

Ta oli Eesti Vasakpartei kõige vanem liige.

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

"Mõistke teie niipalju kui teie paragrahvid annavad, kas või eluksajaks. Homme oleme meie valitsejad ja anname igale ühele kuuli."[viide?] (149 protsessil, 25. novembril 1924).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri, Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2015. Vaadatud 12. detsembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ""Siberis käinud hiidlane annaks Merile vabaduse", 10. oktoober 2003". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2008. Vaadatud 13. oktoobril 2007.
  4. 4,0 4,1 "Hiiumaa naine mäletab küüditajate seas Olga Lauristini", Postimees, 21. oktoober 2003
  5. "Arnold Meri küüditas Hiiumaalt enamasti lapsi, naisi ja raukasid", Postimees, 8. september 2007[alaline kõdulink]
  6. Urmo Soonvald "Kümme Eesti mõjukamat perekonda" Õhtuleht, 4. november 2006 (vaadatud 3. novembril 2011)
  7. Urmo Soonvald "Kümme Eesti mõjukamat perekonda" Õhtuleht, 4. november 2006 (vaadatud 3. novembril 2011)