Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
 | |
| Lühend | ENSV RKN |
|---|---|
| Asutatud | 1940 |
| Tegevuse lõpetanud | 1946 |
| Peakorter |
Toompea loss Tallinnas Leningrad, NSV Liit Tšeljabinsk, NSV Liit Moskva, NSV Liit Leningrad, NSV Liit Toompea loss Tallinnas |
| Asukoht | Lossi plats 1, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
| Juhtkond | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees |
| Emaorganisatsioon | NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk Eesti NSV valitsus, mille juhiks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, mis tegutses aastatel 1940–1946, nendest 1941–1944 NSV Liidu tagalas.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV RKN moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati Johannes Varese valitsuse asemel alates 25. augustist 1940, pärast II Riigivolikogu poolt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Eesti NSV RKN tegutses kuni 25. märtsini 1946. Seejärel reorganiseeriti asutus ümber Eesti NSV Ministrite Nõukoguks.
Vastavalt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni § 45-le moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eesti NSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad;
- Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees;
- Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja
- Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud.
- Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK.
- Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK.
Eesti NSV RKN ülesanded olid:
- a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd;
- b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks;
- c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eelarvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks;
- d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks;
- e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd;
- f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal.
Eesti NSV RKN I koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Harald Haberman (1940–1944)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu. Nõuandev organ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures, moodustati 2. oktoobril 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast Teist maailmasõda uuesti ei moodustatud[1].
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures[2];
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944)
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus[3];
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus[4], juhataja Johannes Semper, kaadrite osakonna juhataja August Alle;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon[5] (1940–1941, 1944–1946)
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon[6] (1940–1945), esimees Voldemar Kuimet;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)[7]. Saksa Usaldusvalitsus oli Saksa Riigi eriline korraldusasutis, kellel oli volitused Umsiedlungiga Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest[8]. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940.
Eesti NSV RKN tegevus 1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]
Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eestis ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Eesti Omavalitsus ning 18. septembrist 1944 kuni 22. septembrini 1944 Otto Tiefi valitsus.
Eesti NSV RKN II koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1942–1944:
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Pilt | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Oskar Sepre | 1942–1944 | (1900–1965) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Arnold Veimer | 1942–1944 | (1903–1977) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Nigol Andresen | 1940–1946 | (1899–1984) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Hendrik Allik | 1943–1950 | (1901–1989) | |
| Eesti NSV siseasjade rahvakomissar | Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat | Boriss Kumm | 1941–1944 | (1897–1958) | |
| Eesti NSV rahanduse rahvakomissar | Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat | Paul Keerdo | 1940–1950 | (1891–1950) | |
| Eesti NSV hariduse rahvakomissar | Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat | Nigol Andresen | 1940–1944 | (1899–1984) | |
| Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar | Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat | August Hansen |  |
1944–1950 | (1895–1950) |
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti NSV RKN III koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu II koosseis aastatel 1944–1946:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Aleksander Borkman (1945)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu volinik Eesti NSV-s
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944–1945[10]) / Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus (1945–1946)[11]
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskoperatsioonide Peavalitsus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus, ülem Vassili Redikson
- Eesti NSV Raadiokomitee, esimees (1944–1949) Paul Uusman
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus[12] (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) V.Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat; 2) Kehra Sulfaattselluloositehas; 3) Kohila Paberivabrik; 4) Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) Räpina Paberivabrik 6) Joaveski Kartongivabrik.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris[13]. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: Tatari tänav nr. 1, Karl Marxi tänav nr. 4, Aia tänava ja Vana-Viru tänava nurgal, Mere puiestee ja Viru väljaku nurgal, Inseneri tänav nr. 3, Tatari tänav nr 58, Tartu maantee nr. 87, Narva maantee nr. 3, Narva mnt nr. 9, Koidula tänav ja Köhleri tänava nurgal ja Pärnu maantee 133.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 - 02.1948 Johannes Semper, 02.1948 - 06.1949 Kaarel Ird, 06.1949 - 07.1950 Ülo Taigro, 07.1950 - 04.1953 Maks Laosson[14].
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944–1946)[15]
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus, oli 1944. aastal teise maailmasõja NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud sõjaväe sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus[16], valitsuse juhataja Bernhard Veimer
| Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
| Eelnev: Johannes Varese valitsus |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 1940–1946 |
Järgnev: Eesti NSV Ministrite Nõukogu |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu
- Eesti NSV ministeeriumite loend
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941), The National Archives of Estonia
- ↑ Rein Miilius, Metroloogia arengust ja seisundist Eestis
- ↑ Glavlit
- ↑ Annely Voitka, Ühe teatri sünd ja surm, Sirp, 03.08.2007
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940), The National Archives of Estonia
- ↑ Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus", Uus Eesti, nr. 282, 16 oktoober 1939
- ↑ Eesti NSV Teataja, 1945 nr 20, Nr 287
- ↑ 326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945
- ↑ ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus, The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946), The National Archives of Estonia
- ↑ ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946), The National Archives of Estonia