Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
Jump to navigation
Jump to search
 | |
| Lühend | ENSV MN |
|---|---|
| Asutatud | 1940 |
| Peakorter | Toompea loss Tallinnas |
| Asukoht | Lossi plats, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu oli Eesti NSV rahvakomissariaatide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk Eesti NSV valitsus, mille juhiks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees, mis tegutses aastatel 1940–1946, nendest 1941–1944 NSV Liidu tagalas.
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2011) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti NSV RKN moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati Johannes Varese valitsuse asemel alates 25. augustist 1940, pärast II Riigivolikogu poolt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni vastuvõttu ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks, Eesti NSV RKN tegutses kuni 25. märtsini 1946. aastal.
Vastavalt 1940. aasta ENSV Konstitutsiooni § § 45. moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus:
- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees;
- ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad ;
- ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees;
- ENSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja
- Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud.
- ENSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid:
Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK.
- ENSV vabariiklikud rahvakomissariaadid:
Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK.
ENSV RKN ülesanded olid:
- a) ühtlustada ja suunata ENSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd;
- b) koostada ENSV rahvamajandusliku plaani, esitada see ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtab tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks;
- c) koostada ENSV riigieelarve ja kohalike eelarvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve ENSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid ENSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks;
- d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks;
- e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute Nõukogude täitevkomiteede tööd;
- f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal.
Eesti NSV RKN I koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Harald Haberman (1940–1944)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures[1];
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nőukogu juures asuv Raadiokomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nőukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus[2];
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kunstide Komitee Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus[3], juhataja Johannes Semper, kaadrite osakonna juhataja August Alle;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus;
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940–1945);
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940).
Eesti NSV RKN tegevus 1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]
Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Eesti Omavalitsus ning 18. septembrist 1944 kuni 22. septembrini 1944 Otto Tiefi valitsus.
Eesti NSV RKN II koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1942–1944:
| Ametikoht | Asutus | Nimi | Pilt | Tegevusaastad | Eluaastad |
|---|---|---|---|---|---|
| Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Oskar Sepre | 1942–1944 | (1900–1965) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Arnold Veimer | 1942–1944 | (1903–1977) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Nigol Andresen | 1940–1946 | (1899–1984) | |
| Eesti NSV RKN esimehe asetäitja | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu | Hendrik Allik | 1943–1950 | (1901–1989) | |
| Eesti NSV siseasjade rahvakomissar | Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat | Boriss Kumm | 1941–1944 | (1897–1958) | |
| Eesti NSV rahanduse rahvakomissar | Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat | Paul Keerdo | 1940–1950 | (1891–1950) | |
| Eesti NSV hariduse rahvakomissar | Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat | Nigol Andresen | 1940–1944 | (1899–1984) | |
| Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar | Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat | August Hansen |  |
1944–1950 | (1895–1950) |
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Eesti NSV RKN III koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu II koosseis aastatel 1944–1946:
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Aleksander Borkman (1945)
- Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944–1946)
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu volinik Eesti NSV-s
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskoperatsioonide Peavalitsus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: Tatari tänav nr. 1, Karl Marxi tänav nr. 4, Aia tänava ja Vana-Viru tänava nurgal, Merepuiestee ja Viru väljaku nurgal, Inseneri tänav nr. 3, Tatari tänav nr 58, Tartu maantee nr. 87, Narva maantee nr. 3, Narva mnt. nr. 9, Koidula tänav ja Köhleri tänava nurgal ja Pärnu maantee 133.
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus
- Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor
| Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
| Eelnev: Johannes Varese valitsus |
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 1940–1946 |
Järgnev: Eesti NSV Ministrite Nõukogu |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu
- Eesti NSV ministeeriumite loend
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Rein Miilius, Metroloogia arengust ja seisundist Eestis
- ↑ Glavlit
- ↑ Annely Voitka, Ühe teatri sünd ja surm, Sirp, 03.08.2007
