Jüri Uluots

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jüri Uluots
Jüri Uluots
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
(2. Eesti Vabariigi President)
Ametiaeg
21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945
Eelnev Konstantin Päts
Järgnev August Rei
10. Eesti Vabariigi peaminister
Ametiaeg
12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940
Eelnev Kaarel Eenpalu
Järgnev Otto Tief
Riigivolikogu esimees
Ametiaeg
21. aprill 1938 – 12. oktoober 1939
Järgnev Otto Pukk
Isikuandmed
Sünniaeg 13. jaanuar 1890
Sünnikoht Kirbla vald
Surmaaeg 9. jaanuar 1945
Surmakoht Stockholm
Erakond Põllumeestekogud
Alma mater Peterburi ülikool

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald, Läänemaa9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 kuni 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Uluots sündis Kirblas (tol ajal Vanamõisa vallas Haapsalu kreisis) talupidaja peres. Ta õppis kolm aastat kohalikus vallakoolis, seejärel kaks aastat kihelkonnakoolis. 1904. aastast jätkas ta oma haridusteed Pärnu linnakoolis, kus käis kolm aastat. 1907.aastal võeti ta vastu Pärnu gümnaasiumisse, mille lõpetas 1910.aasta juunis. Seejärel jätkas ta õpinguid Peterburis.

Uluots õppis aastatel 1910–1918 Peterburi ülikoolis õigusteadust, oli aastatel 1924–44 Tartu Ülikooli Eestimaa õiguse ajaloo professor, õppeprorektor. Aastatel 1919–1920 ajalehe Kaja toimetaja, 1937–1938 ajalehe Postimees peatoimetaja.

Jüri Uluots oli Riigikogu liige 1920–1926, 1929–1932, (Põllumeestekogude liige), Rahvuskogu Esimese Koja esimees 1937 ja I Riigivolikogu esimees 19381939, peaminister 19391940. 21. juunil 1940 langesid talle Vabariigi Presidendi ülesanded. Ainsana oma valitsuse koosseisust suutis ta vältida arreteerimist ja püüdis 1941. aasta juulis ametisse nimetada uut Vabariigi Valitsust, mis ebaõnnestus, kuna Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust. 1944 kutsus Uluots Eesti kodanikke üles astuma relvastatud võitlusse Nõukogude okupatsiooni vastu. 20. aprillil 1944 kutsus ta kokku Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu. 18. septembril 1944, olles sapipõievähki suremas, nimetas Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse ja lahkus 20. septembril 1944 Eestist Rootsi, kus 9. jaanuaril 1945 suri.

13. mail 2008 saabusid Jüri Uluotsa ja tema pere põrmud Rootsist Eestisse ja maeti 31. augustil maeti Kirbla kalmistule.

Jüri Uluotsale kuulus 3000-köiteline õigusteaduslik raamatukogu[1].

Ta oli korp! Sakala liige ja Peterburis korp! Rotalia asutajaliige, seetõttu jäi ta hiljem korp! Rotaliaga seotuks.

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kõneleb prof. Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 1933–1944). Kokku pannud ja kommenteerinud Kädi RiismaaLooming 1990, nr. 6, lk. 803–820
  • "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" – Akadeemia 1990, nr. 7, lk. 1347–62
  • Järvelaid, Peeter. Jüri Uluots oma ja meie ajas. – Tartu : Tartu Ülikool, 2000. – Lk. 5–28. – (Aulaloengud). – Õigusteadlane ja riigimees, Tartu Ülikooli professor Jüri Uluots (1890–1945). – Äratr. väljaandest Ajalooline Ajakiri (2000) nr. 2.
  • "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja: Hando Runnel; eessõna: Kalle Merusk; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": Richard Ränk. Sari Eesti mõttelugu nr. 59, Ilmamaa, Tartu 2004

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]

Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.

11. veebruaril 1934

Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust.

Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.

1944

Meie võitlejate ja meie rahva elu pole praegu kerge. Praegusele põlvkonnale on langenud ülesanne: olla otsustavalt määrav kogu rahva edaspidisele saatusele. Inimliku arusaamise järgi on see osa, mis praegusel põlvkonnal tuleb täita küll väga tõsine, kuid mitte lootusetu ja väljavaatetu. Ka möödunud aegadel ja möödunud päevadel on eesti rahval lasunud raskeid koormaid. Näiliselt lootusetuid pingutusi. Aga ometi on saadud rasketest ja pimedatest aegadest üle. Tumedatele öödele on järgnenud ka heledaid päevi. Seepärast ka praegusel raskel endakaitse ajal me tahame ja loodame, et see õnnestub.

[...]

Nõnda on praegused rünnakud idast ainult järjekordne vene imperialismi purse Eesti vastu.

Aga alati, kui Eesti olukord ajaloos on ida rünnakute vastu olnud äärmiselt ohtlik, siis alati on tulnud teised rahvad Eesti võitlusi toetama. Neis võitlustes on meid toetanud taanlased, rootslased, sakslased, soomlased, poolakad ja leedulased. Kõige hilisemal ajal, Eesti Vabadussõja aastatel 1918-1920 osutasid meile olulist abi ka inglased ja soomlased ning teised rahvad. Nõnda on ligi tuhande aasta kestel ikka toimunud nagu ime - vaatmata lakkamatutele rünnakutele idast, on väike Eesti kestnud praeguseni. Kui hädaoht on olnud väga suur, siis ajaloo loogikaseaduste järgi ja Kõigevägevama tahtel on teisigi Euroopa rahvaid seda pisikest Euroopa osa kaitsma tulnud, nagu meie seda alati ka ise oleme teinud. Ja see Euroopa osa on jäänud püsima. Tahame loota, et ka käesoleval korral toimub samuti.

{{{2}}}

Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.

Surivoodil 9. jaanuaril 1945.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Täielik Eestimaa õiguse allikate kogu. Uus Sõna, 9. november 1935, nr. 262, lk. 5.
  2. Allveelaevastiku kasuks tööle. Vaba Sõna, 29. oktoober 1933, nr. 8, lk. 4.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" – Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 3–17
  • Hannes Walter, "Jüri Uluots 1890–1945" – Looming 1990, nr. 1, lk. 102–109
  • Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" – Looming 1990, nr. 4, lk. 527–535
  • Peeter Järvelaid. Jüri Uluotsa ajalooline elutöö. // Postimees, 26. veebruar 2005, lk. 15.
  • Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" – Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 5–28
  • Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" – Juridica 2000, nr. 2, lk. 113–121; samas lk. 122–130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 – 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu"
  • Peeter Järvelaid, "Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia" //Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu:Tartu Ülikool, 2009, lk. 68–83.
  • Olga Gavrilova, Mihhail Hodjakov, ""Sooviksin jääda ülikooli juurde...": Peterburi periood Jüri Uluotsa elus" – Tuna, 2/2018, lk 35-41

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Kaarel Eenpalu
Eesti peaminister
19391940
Järgnev:
Otto Tief
Peaministri asetäitja
Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti Vabariigi President
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
19401945
Järgnev:
August Rei
Eelnev:
Rudolf Penno (Riigikogu esimees)
Rahvuskogu esimese koja esimees, I Riigivolikogu esimees
19371939
Järgnev:
Otto Pukk (Riigivolikogu esimees)