Aleksei Müürisepp

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Müürisepp
Sünniaeg 17. juuli 1902
Sünnikoht Välta, Pöide vald Saaremaa
Surmaaeg 7. oktoober 1970
Erakond Eestimaa Kommunistlik Partei/NLKP
Amet EKP Keskkomitee ja EKP KK Büroo liige (1948–1970)
Eesti NSV MN esimehe asetäitja (1949–1951)
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees (1951–1961)
NLKP KK liikmekandidaat (1952–1966)
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (1961–1970)
NLKP Keskrevisjonikomisjoni liige (1966–1970)

Aleksei Müürisepp (vene keeles Мюрисепп, Алексей Александрович) (17. juuli 1902 Välta, Pöide vald Saaremaa7. oktoober 1970 Tartu) oli Eesti NSV poliitik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaal[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksei Müürisepp sündis pere vanima lapsena ja kasvas paljulapselises peres. Isa Aleksander Müürisepp asus 1907 elama ja töötama Siberisse. 1908. aastal ühines perepeaga ülejäänud pere. Nad elasid Krasnojarskis, kus Aleksei isa töötas jõelaevanduses.[1]

Aastatel 19101917 käis Müürisepp koolis, augustist 1918 kuni jaanuarini 1920 oli Jenissei aurulaevanduses kütja. Edasi töötas ta maini 1924 elektrimontöörina laevaremonditehases. 4. märtsil 1922 opteerus ta Eesti kodakondsusse, kuid arreteeriti 22. aprillil 1923, kuna polnud aasta jooksul Venemaalt lahkunud, ja loobus Krasnojarski vanglas Eesti kodakondsusest. Maist 1924 kuni oktoobrini 1925 teenis Müürisepp sundaega Punaarmees 21. Tomski diviisi 4. raadio-telegraafi pataljonis raadiotelegrafistina. Oktoobrist 1925 kuni juunini 1927 oli ta raamatukogujuhataja ja poliitharidustöötaja krai talurahvamajas Krasnojarskis, seejärel kuni augustini 1928 oli ta ametiühingutegelane ning ühtlasi ühiskondliku toitlustamise ja ühiselamute ametiühingute grupikomitee esimees. Ta vallandati reorganiseerimisel. 1926. aastal astus Müürisepp kommunistlikusse parteisse ÜK(b)P-sse.[1]

Perekondlikel põhjustel asus Müürisepp koos perega elama Tomskisse. Augustist 1928 kuni detsembrini 1931 töötas ta riiklikus tööhoiukassas esmalt kontrolörina, hiljem krai hoiukassade inspektorina. Samal ajal õppis ta õhtukoolis. Kooli lõpetas Müürisepp 1931. aasta detsembris, misjärel astus Tomski Raudteetranspordiinseneride Instituuti, kus omandas veebruariks 1937 elektriraudtee energiavarustuse inseneri kutse.[1]

Aastatel 1937–42 ja 1943–44 töötas Müürisepp raudteel Ordžonikidzes Pjatigorskis, kuid 1942–43 Krasnojarskis.

Eesti NSV-s[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta oktoobrist kuni aprillini 1945 oli Müürisepp NSV Liidu Teede Rahvakomissariaadi käskkirja alusel Eesti Raudteevalitsuse elektrifitseerimisosakonna juhataja.

EKP Keskkomitees[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aasta aprillist kuni detsembrini oli A. Müürisepp EK(b)P Keskkomitee transpordiosakonna juhataja asetäitja, seejärel kuni novembrini 1947 EK(b)P KK sekretäri asetäitja kütuse ja energeetika alal. Samal ajal õppis ta 1947. aasta jaanuarist kuni oktoobrini Moskvas ÜK(b)P KK juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis parteitöötajatele ettenähtud ideoloogiaalasel kursusel. Pärast koolituse läbimist määrati Müürisepp 1948. aasta algul EK(b)P KK sekretäri asetäitjaks tööstuse ja transpordi alal, kus töötas sama aasta novembrini.[1]

Detsembris 1948 valis EK(b)P V kongress Müürisepa EKP Keskkomitee koosseisu, mille pleenum valis ta omakorda EKP Keskkomitee sekretäriks. Sel ametikohal püsis ta kuni 1949. aasta sügise lõpuni.

Eesti NSV Ministrite Nõukogus[muuda | muuda lähteteksti]

6. oktoobrist 1949 kuni 29. märtsini 1951 oli Müürisepp Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, pärast seda kuni 12. oktoobrini 1961 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees. Aastatel 19501962 oli ta ühtlasi Eesti NSV välisminister.

Eesti NSV ja NSV Liidu Ülemnõukogus[muuda | muuda lähteteksti]

12. oktoobrist 1961 kuni oma surmani 7. novembril 1970 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.

Aleksei Müürisepp maeti 10. novembril 1970 Tallinna Metsakalmistule.[2]

Esindusorganites[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksei Müürisepp oli 1948. aastast kuni surmani EKP KK ja selle büroo liige, 1952–66 NLKP Keskkomitee liikmekandidaat ja alates 1966 kuni surmani NLKP Keskrevisjonikomisjoni liige.[1]

Nime jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Müürisepp oli Orissaare Gümnaasiumi nimikangelane aastatel 1970–1991. Aastatel 1970–1990 kandis tema nime ka praegune Tallinna Transpordikool.[viide?]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksei Müürisepp oli abielus Faina Stepani tütar Rõtškovaga (sündinud 1904 Krasnojarskis). Alekseil oli vend August (sündinud 1906), kes töötas automehaanikuna Krasnojarski krais sovhoosis. august represseeriti 1937. aastal, mil heideti parteist välja ja oli aasta sunnitööl. Teine vend Vassili (sündinud 1910) oli insener-tehnoloog lennukitööstuse tehases nr 21. Kolmas vend Vselovod (sündinud 1917) oli soojustehnik Krasnojarski jõelaevanduses. Veel olid tal õed Jelena (sündinud 1909), kes oli rahvakohtunik Krasnojarskis, ja Aleksandra (sündinud 1914), kes oli laojuhataja Krasnojarskis.[1]

Eelnev:
Arnold Veimer (1944–1951)
Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees
1951–1961
Järgnev:
Valter Klauson

(1961–1984)

Eelnev:
Johan Eichfeld (1958-1961)
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1961–1970
Järgnev:
Aleksander Ansberg (1970)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Enn Tarvel, "Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur 1940–1991" (Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2002), lk 325–326.
  2. Haudi kalmistute register: Müürisepp, Aleksei.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kirjamees "Alexei Murisep" teeb propagandat. Võitleja, oktoober 1965, nr. 10, lk. 8.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]