Erki Silvet

Erki Silvet (kuni 7. jaanuarini 1937 Sulsenberg; 10. mai 1922 Tallinn – 29. september 2006) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane^[1] ning Eesti jurist ja õiguskeele arendaja.

Ta oli Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Nõukogude tagalas.^[1]

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.^[1]

Töökäik

1947. aastast Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis
- 1951–1956 osakonnajuhataja
- 1958–1960 NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja eestikeelse väljaande toimetaja
- 1960–1971 osakonnajuhataja
1971. aastast Eesti NSV Justiitsministeeriumis
- 1971–1976 Eesti NSV justiitsministri asetäitja, kellele allusid Eesti NSV JM: 1) kohtute osakond, 2) rahvamajanduse õigusteeninduse osakond, 3) õiguspropaganda osakond, 4) bülletään Nõukogude Õigus, 5) kantselei^[2].
- 1976–1985 Eesti NSV justiitsminister^[1]
Eesti Justiitsministeeriumis
- 1990. aastast justiitsministeeriumi nõunik, kes juhtis ministeeriumi juures tegutsenud õigusterminoloogiakomisjoni tööd. Ajakirja Õiguskeel asutaja, aastatel 1995–2005 väljaande peatoimetaja.
- Oli justiitsministeeriumi juures tegutsenud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni esimehe asetäitja ja liige. Hiljem õigusnõunikuna tegeles õigusloomega, koostas paarkümmend seaduseelnõud, neist mahukamad olid pärimisõiguse ja 2000. aastal jõustunud notariaadiseaduse eelnõu.

1951 NLKP liige
1958 lõpetas NLKP Keskkomitee Kõrgema Parteikooli
1976 valiti ta EKP Keskkomitee juhtorganitesse, oli Eesti NSV justiitsministrina EKP Keskkomitee liikmekandidaat^[1]

Ta on kirjutanud ja koostanud õigusartikleid, peamiselt pärimisõiguse ja valimiskorra teemadel.

"Eesti NSV Justiitsministeerium kümnendal viisaastakul". Nõukogude Õigus 1977, nr 1