Edgar Savisaare valitsus

Edgar Savisaare valitsus
	; Eesti Vabariigi 34. valitsus; Eesti NSV Valitsus (kuni 20. augustini 1991)
	1990–1992
Ametisse astumise kuupäev	3. aprill 1990
Ametist lahkumise kuupäev	30. jaanuar 1992
Valitsuse liikmed
Peaminister	Edgar Savisaar
Ajalugu
Valimised	1990. aasta Eesti NSV Ülemnõukogu valimised
Esinduskogu koosseis	Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
Eelnev	Enno Penno valitsus (de iure); Indrek Toome valitsus (de facto)
Järgnev	Tiit Vähi esimene valitsus

Edgar Savisaare valitsus asus ametisse 3. aprillil 1990. aastal Eesti NSV Valitsusena ning Eesti iseseisvuse taastamisel 20. augustil 1991 sai sellest de facto Eesti Vabariigi 34. (ülemineku) valitsus, mis oli ametis kuni 30. jaanuarini 1992.

3. aprillil 1990 nimetas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma otsusega Edgar Savisaare ENSV Valitsuse esimeheks (peaministriks). Savisaare valitsus tuli võimule 3. aprillil 1990. aastal Eesti NSV Valitsusena ning tegevuse aluseks oli 6. detsembril 1989 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt kinnitatud Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta"^[1] ja 22. jaanuari 1990 nr. 16 määrus Eesti NSV ministeeriumide põhifunktsioonide^[2] kindlaksmääramise kohta.

Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991 toimis Savisaare valitsus kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 de facto Eesti Vabariigi valitsusena.

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Valitsus koosnes Eesti NSV Valitsuse esimehest (peaministrist) ja ministritest. Eesti NSV Valitsuse esimehe (peaministri) ja valitsuse liikmed nimetas ametisse ning vabastas ametist Eesti NSV Ülemnõukogu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruar 1990. Eesti Kongressi valimised. Valimas käis 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat.
11.–12. märts 1990. Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.
18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105-st. Edgar Savisaare Eesti NSV valitsuse esimeheks (peaministriks) saamise poolt anti 54, vastu 32 häält ^[3]. Peaministriks saamiseks vajaliku piiri ületas Savisaar vaid 2 häälega. 3. aprillil nimetati Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Savisaare Eesti NSV valitsus moodustus suures osas Rahvarinde liikmetest. Samal ajal tegutses aktiivselt ka Interrinne, kelle rünnakut 15. mail 1990 Toompeal kutsus Savisaar inimesi raadio teel tõrjuma ja paljud läksidki appi.
18.–21. augustil 1991, Augustiputš

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.

Suurem osa Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. 1. juulist 1991 hakkasid Eestis põllumajandustoodetele kehtima vabaturuhinnad, mis tõi kaasa kuni kahekordse hinnatõusu. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. Talvel 1991/1992 valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 31. detsembril 1991 seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. aasta jaanuaris lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid üle vaatamas. Selles olukorras võitis ta tema vastu korraldatud umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi 23. jaanuari hommikul 1992 – selle peale, kui kütuse- ja toidukriisi tõttu olid Tallinnas kasutusele võetud leivatalongid, kuid ülemnõukogu ei toetanud peaministri kava kehtestada eriolukord.

Eesti Vabariigi järgmise 35. (ülemineku) valitsuse peaministriks sai Savisaare valitsuse transpordiminister Tiit Vähi.

Valitsuse koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Ametinimetus	Nimi	Ametisse asumise aeg	Ametist lahkumise aeg
Peaminister (Eesti NSV Valitsuse esimees, Eesti Vabariigi Valitsuse esimees)	Edgar Savisaar	3. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Riigiminister	Raivo Vare	17. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Ehitusminister	Gennadi Golubkov	11. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Haridusminister	Rein Loik	11. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Justiitsminister	Jüri Raidla	17. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Materiaalsete ressursside minister	Aleksander Sikkal	17. aprill 1990	31. detsember 1991
Kaubandusminister	Ants Laos	11. aprill 1990	31. detsember 1991
Kaubandusminister	Aleksander Sikkal	1. jaanuar 1992	30. jaanuar 1992
Keskkonnaminister	Toomas Frey	11. aprill 1990	13. veebruar 1991
Keskkonnaminister	Tõnis Kaasik	13. veebruar 1991	30. jaanuar 1992
Kultuuriminister	Lepo Sumara	10. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Majandusminister	Jaak Leimann	11. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Põllumajandusminister	Vello Lind	7. mai 1990	13. veebruar 1991
Põllumajandusminister	Harri Õunapuu	13. veebruar 1991	30. jaanuar 1992
Rahandusminister	Rein Miller	7. mai 1990	30. jaanuar 1992
Sideminister	Rein Miller	25. aprill 1990	20. juuni 1991
Siseminister	Olev Laanjärv	17. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Sotsiaalhooldusminister	Siiri Oviir	25. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Sotsiaalminister	Arvo Kuddo	17. aprill 1990	24. oktoober 1991
Tervisehoiuminister	Andres Ellamaa	10. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Transpordiminister	Tiit Vähi	11. aprill 1990	16. aprill 1991
Transpordi- ja sideminister	Tiit Vähi	16. aprill 1991	30. jaanuar 1992
Tööminister	Arvo Kuddo	24. oktoober 1991	30. jaanuar 1992
Tööstus- ja energeetikaminister	Jaak Tamm	25. aprill 1990	12. detsember 1991
Välisminister	Lennart Meri	11. aprill 1990	30. jaanuar 1992
Minister (läbirääkimised NSV Liiduga)	Endel Lippmaa	11. aprill 1990	29. november 1991
Minister (rahvussuhted)	Artur Kuznetsov	24. aprill 1990	29. november 1991

Pikemalt artiklis Üleminekuperiood (1990–1992)

Valitsuse tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

3. aprillil 1990 nimetas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu oma otsusega Edgar Savisaare ENSV Valitsuse esimeheks (peaministriks).

12. aprillil 1990 kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhid Vilniuses alla ühtse Balti turu moodustamise lepingule.
18. aprillil 1990 nimetati ENSV Valitsuse korraldusega Mart Tarmak valitsuse esindajaks Leedus.
25. aprillil 1990 kinnitas ENSV Valitsus Eesti Maksuameti põhimääruse.
28. aprillil 1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse ühisettevõtete registreerimisest Eestis.
23. mail 1990 kinnitas ENSV Valitsus Eesti Kodukaitse põhimääruse, mille kohaselt oli Eesti Kodukaitse rahva vabatahtlik organisatsioon, mis on moodustatud riikliku ja avaliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks.
31.mail 1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse Eesti Vabariigi Riikliku Tööturuameti moodustamise kohta. Tööturuamet teostas valitsuse tööturupoliitikat tööturu tasakaalustamiseks ja ratsionaalse tööhõive tagamiseks.
5. juunil 1990 võttis ENSV Valitsus vastu määruse, millega asutati Siseministeeriumi ettepanekul Pärnumaal Paikuse alevikus Siseministeeriumi Politseikool.
5. juulil 1990 võttis ENSV Valitsus vastu riigiettevõtte ja munitsipaalettevõtte põhimääruse.
14. septembril 1990 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada EV Valitsuse rahvamajanduskomitee, mille koosseisu arvati EV Valitsuse esimees (ühtlasi komitee esimees), EV Valitsuse aseesimees, ehitusminister, majandusminister, materiaalsete ressursside minister, sotsiaalminister, transpordiminister, tööstus- ja energeetikaminister, Riikliku Metsaameti peadirektor, Riikliku Välismajandusameti peadirektor ning EV Valitsuse poolt määratud kuue ettevõtte juhid (puuvillakombinaadi Kreenholmi Manufaktuuri peadirektor, kontserni Estar direktorite nõukogu esimehe asetäitja Oleg Klušin, metsatööstuskoondise Tarmeko peadirektor, kontserni Eesti Metsatööstus direktorite nõukogu esimees Olev Nigul, Kullamaa kolhoosi direktor, Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu esimees Heino Priimägi, Tartu projekteerimis- ja ehituskoondise Tartu Maja juhataja Olari Taal, tootmiskoondise Talleks peadirektor Paul Treier ja tootmiskoondise Vasar peadirektor Ants Viigisalu).
19. septembril 1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega Riikliku Tolliameti põhimääruse.
24. septembril 1990 kinnitas EV Valitsus oma määrusega EV Riikliku Migratsiooniameti põhimääruse.
27. septembril 1990 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega otsustati lõpetada alates 15. oktoobrist 1990 riiklike dotatsioonide maksmine liha- ja piimatoodetele ning teraviljatoodetele.
1. oktoobril 1990 moodustati EV Valitsuse määruse alusel Eesti Vabariigi Riigivaraamet, vastavalt ajutisele põhimäärusele pidi Riigivaraamet korraldama Eesti Vabariigi omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist.
4. oktoobril 1990 võttis Eesti valitsus vastu määruse, mille alusel likvideeriti keskse tsensuuriorganina toiminud Glavliti Eesti üksus ehk ENSV Ministrite Nõukogu juures asunud Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsus.
15. oktoobril 1990 võttis valitsus vastu korralduse moodustada Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseks kodanikualgatuse korras majanduspiiri kaitseteenistus, pannes majanduspiiri kaitse organiseerimise Eesti Kodukaitsele.
29. detsembril 1990 kinnitas EV Valitsus ettevõtete nimekirja, mis esitati esimesena erastamiseks 1990. aasta 13. detsembri seaduse alusel. Sellesse nimekirja kuulus kuus ettevõtet: Õmblustootmiskoondis Baltika, Õmblusvabrik Võit, Tallinna Taksopark, Valga Autobaas, ettevõte Mareta ja väikeettevõte Sami.
16. jaanuaril 1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega lõpetada ENSV Riikliku Usuameti tegevuse ja EV Valitsuse ja kiriku suhete vahendamine pandi EV Kultuuriministeeriumile.
4. veebruaril 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt senine Riiklik Tuletõrje- ja Päästeamet nimetati ümber Riiklikuks Tuletõrjeametiks.
8. aprillil 1991 otsustas EV Valitsus oma määrusega moodustada Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistuse baasil Riiklik Piirikaitseamet riigiministri valitsemisalas.
15. juulil 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille kohaselt moodustati Riikliku Tolliameti ja Riikliku Piirikaitseameti baasil riigiministri valitsemisalas tegutsev Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet.
23. augustil 1991 keelustas EV Valitsus oma otsusega NLKP ja EKP tegevuse, raudtee, laevandus ja üleliidulise alluvusega tehased kuulutati Eesti riigi omandiks.
29. augustil 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, millega reorganiseeriti senine Riiklik Tolli- ja Piirikatseamet riigiministri valitsemisalas tegutsevaks Riigi- ja Piirikaitseametiks.
10. septembril 1991 võttis EV Valitsus vastu määruse, mille alusel moodustati siseministri valitsemisalas Riiklik Päästeamet.
12. septembril 1991 võttis valitsus vastu määruse, millega kinnitati Eesti Vabariigi haldusse ülevõetavate NSV Liidu riigiorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimekiri, kus oli üles loetud kokku 157 ettevõtete, asutust ja organisatsiooni. NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi, Tootmiskoondis "Eesti Energia", Instituut "Eesti Energiavõrkude Projekt", Eesti Elektrijaama Ehitusvalitsus, Instituut "Orgenergostroi" Tallinna Osakond, Kržižanovski-nim. Instituudi Eksperimentaalbaas Kohtla-Järvel, Trusti "Sevzapelektrosetstroi" Ahtme Tsehh, Tehase "Kotlootšistka" Baltimaade Tsehh, Ettevõtte "Zapenergoavtomatika" Narva Jaoskond, Koondise "Pribaltenergozaštšita" Eesti Jaoskond Narvas, Väikeettevõte "Hüdrotehnika", Trusti "Energomehhanizatsija" Eesti Jaoskond, Väikeettevõte "Sevstroimehhanizatsija", Väikeettevõte "Sevenergostroitrans", Väikeettevõte "Fiting", Trusti "Gidroelektromontaž" Eesti Montaaživalitsus, Tootmiskoondise "Spetsremenergo" Baltimaade Tootmisjaoskond, Väikeettevõte "Estonenergomontaž", Väikeettevõte "Sesteplomontaž". NSVL Aatomienergiatööstuse Ministeeriumi: Tehas "Dvigatel", Tootmiskoondis "Baltijets", Sillamäe Keemia ja Metallurgia Tootmiskoondis, Väikeettevõte "Primo", Väikeettevõte "Stroitel 2". NSVL Söetööstuse Ministeeriumi: Tootmiskoondis "Eesti Põlevkivi", Skotšinski nim. Mäeinstituudi Eesti Filiaal, 26. Sõjaväestatud Mäepäästetööde Salk. NSVL Keemiatööstuse Ministeeriumi: Kummitoodete Tehas "Põhjala", Põlevkivikeemia Tootmiskoondis, Põlevkivikeemia Tehas "Kiviõli", Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut. NSVL Elektrotehnika- ja Aparaaditööstuse: Teadustootmiskoondis "Elaktrotehnika", Tehas "Volta", Tallinna Elektrotehnika Instituut, Tallinna Tootmiskoondis "Tööstusaparaat", Tartu Aparaaditehas, Tveri Juhtimisvahendite Spetsiaalse Projeteerimis-Konstrueerimisbüroo Tallinna Osakond, Teadustootmiskoondise "Tsentroprogrammsistema" Tallinna Keskus, Tehas "Eesti Kaabel", Võru Gaasianalüsaatorite Tehas, Gaasianalüsaatorite SKB (Ühisettevõte "Nurimeks"). NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi: Balti Laevaremonditehas, Tallinna Laevaremonditehas, Klaipeda Tehase "Zapremmaš" Tallinna tsehh, Teadustootmiskoondise "Zaprõbtehtsentr" Tallinna Fliaal. NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Tartu Põllutöömasinatehas "Võit", Tootmiskoondis "Sojuzglavlegpromsõrjo", Tallinna Masinatehas, Riikliku Agrokeemia Assotsiatsioon "Agrohim"Tootmiskoondis "Eesti Fosforiit", NSVL Sideministeeriumi Tootmiskoondis "RET", NSVL Laevaehitustööstuse Ministeeriumi Tootmiskoondise "Admiraliteiski Zavod" Baltimaade Baas, NSV Liidu Raadiotööstuse Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Tootmis- ja Kaubanduskoondis "Orbita Service", NSVL Üldmasinaehituse Ministeeriumi Pärnu Masinatehas, NSVL Lennukitööstuse Ministeeriumi Tartu Kontrollaparatuuritehas, NSVL Elektroonikatööstuse Ministeeriumi H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnikatehas, NSVL Laevaehitustööstuse Ministeeriumi Riia Tootmiskoondise "ERA" tsehh nr. 5, NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Eesti Vabariiklik VAZ-autode Tehnohoolde Keskus (Kadaka teel), NSVL Merelaevanduse Ministeeriumi Loksa Laevaremonditehas, Eesti Regionaalne Keskus "Stroidormas Service", NSV Sideministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudi "Neptun" Tallinna Filiaal, NSVL Väärismetallide ja Teemantite Peavalitsuse Štšolkovo Sekundaarsete Väärismetallide Tehase Riia Tsehhi Tallinna Punkt, Eesti Geoloogiakeskus. NSVL Teedeministeeriumi Balti Raudtee Eesti Raudteekond, Trusti "Dorstroi" Ehitusmontaažirong nr. 171, Instituudi "Rižželdorprojekt" Tallinna Osakond, Valga Külmutusvagunite Depoo, "Dortransfarmupravlenie" Tallinna Osakond, Riia Raudbetoonkonstruktsioonide Tehase Tartu Filiaal, Eesti Raudteekonna Tallinna Töölisvarustuse Osakond, Arstliku Sanitaarteenistuse asutused, Riia Kaitseistanduste Jaoskonna Tallinna Filiaal, Balti Raudtee lasteasutused, Tallinna Raudteetehnikum, Leningradi Raudteetranspordi Instituudi Tallinna Konsultatsioonipunkt, Tallinna Vedurijuhtide Kool. NSVL Merelaevanduse Ministeeriumi Eesti Merelaevandus, Tallinna Merekaubasadam, Tallinna Uussadam, Leningradi (S. Peterburgi) Spetsialiseeritud Jaoskond "Uus-Tallinna Merekanal", Avarii-Päästetööde, Laevade Ülestõstmise ja Veealuste Tehniliste Tööde Ekspeditsiooni Salga Tallinna Grupp, Merekaubandusvalitsus "Torgmortrans", Tallinna Merekool. NSVL Sideministeeriumi Kaugside ja Televisiooni Tehnikasõlm nr. 8, NSVL Sideministeeriumi juures asuva Kullerside Valitsuse Eesti Osakond. NSVL Tsiviillennunduse Ministeeriumi Eesti Tsiviillennunduse Valitsus, NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi kontserni "Sojuzvneštrans" Ettevõte "Estvneštrans", NSVL Auto- ja Põllumajandusmasinatööstuse Ministeeriumi Vabariiklik Autokeskus "KAMAZ". NSVL Transpordiehituse Ministeeriumi Trusti "Baltmorgidrostroi" Ehitusvalitsus nr. 423, Trusti "Mostostroi" Sillaehitusrong nr. 423, Väikeettevõte "Raudval". NSVL Montaaži- ja Eriehitustööde Ministeeriumi Väikeettevõte "Autel", Väikeettevõte "Lõhkon", Väikeettevõte "Energos", Väikeettevõte "Kido", Väikeettevõte "Eesti Spetspuurimine", Teadustootmiskoondise "Tehmontaž" Trusti "Montažhimzaštšita" Leningradi Montaaživalitsuse Jaoskond, Väikeettevõte "Elektromontaž", Riiklik ettevõte - firma "Termiso", Väikeettevõte "Sidmon", Väikeettevõte "Tekta", Väikeettevõte "Montav", Väikeettevõte "Etmo", Väikeettevõte "Rameko", Väikeettevõte "Balmtek", Väikeettevõte "Stek", Väikeettevõte "Kermeko", Väikeettevõte "Ahmont", Jaoskond "Gidromehanizatsija", AS "Kohimo". NSVL Energeetika ja Elektrifitseerimise Ministeeriumi Väikeettevõte "Bark", Koondise "Sojuzenergolegpromavtomatika" Tveri ettevõte "Sevzapenergolegprom" Tallinna Remondi- ja Seadistusjaoskond, NSVL Riiklik Gaasikontserni "Gazprom" Koondise "Lenitransgaz" Magistraaltorustike Eesti Tootmisvalitsus. NSVL Standardite Komitee Eesti Vabariiklik Valitsus, Koondise "Sojuzblankoizdat" Eesti Osakond. NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi NSVL Välismajandussidemete Ministeeriumi Voliniku Valitsus Eestis, Eksportkaupade Kontrolli Balti Territoriaalvalitsuse Eesti Osakond. NSVL Metallurgia Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Tootmiskoondis "Vtortšermet", NSVL Metallurgia Ministeeriumi Eesti Vabariiklik Valitsus "Vtortsvetmet", NSVL Elektrotehnika- ja Aparaaditööstuse Ministeeriumi Kauplussalong "Mõõteriistad ja Arvutustehnika", NSVL Kemiatööstuse Ministeeriumi Koondise "Reabalt" Tallinna Ettevõte, NSVL Riiklike Materiaalsete Reservide Komitee Balti Territoriaalse Valitsuse Eesti Osakond koos riikliku mobilisatsioonireservi vastavate hoiupunktidega, Kombinaat "Ogonjok" (P/K P-6423), Valitsuse "Sevzapvtorogneupor" Eesti Jaoskond. NSVL Põllumajandusministeeriumi Üleliidulise Teadustootmiskoondise "Sojuzptitseprom" Järlepa Tõulinnukasvatuse Sovhoos, Eesti Põllumajanduse Akadeemia (koos Ülenurme ja Järvselja majandiga), Riikliku Loomakasvatusettevõtete Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituudi Loodepiirkonna Loomakasvatusettevõtete Tüpoloogia Tartu Osakond, Üleliidulise Linnukasvatuse Teadusliku Uurimise Instituudi Balti Tsonaalne Linnuhaiguste Teadustootmis-veterinaarlaboratoorium, Põllumajanduslike Kultuuride Sordikaitse Riikliku Komisjoni Inspektuur Eestis, Taimekahjurite ja Haiguste Prognooside ja Diagnostika Laboratoorium, Taimede Karantiini Piiriinspektsioon Eestis. NSVL Hüdrometeoroloogia Komitee Üleliidulise Põllumajandusmeteroloogia Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Agrometeoroloogia Laboratoorium. NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse Koondise "Sojuzmarkštrest" Eesti Ekspeditsioon, Koondise "Sevzapaerogeodeesia" Tartu Välibaas. NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Tootmiskoondis "Eesti Kalatööstus", Tallinna Kalakombinaat, Valitsus "Vostbaltrõbovod", "Sevzaprõbakkolhozsojuzi" Kolhoosidevaheline Baas (Narva-Jõesuu), "Lenrõbholodfloti" Narva-Jõesuu Filiaal, Instituudi "Giprorõbflot" Tallinna Osakond, Kontor "Estrõbsnabsbõt". NSVL Metsakomitee Üleliidulise Koondise "Lesprojekt" Eesti Metsakorralduskeskus, NSVL Hüdrometeoroloogia Komitee Eesti Vabariiklik Hüdrometeoroloogia Valitsus. NSVL Tervishoiuministeerium Meditsiini-Sanitaarosakond nr. 17, Tallinna Keemia- ja Farmaatsiatehas. NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Kaliningradi Kalatööstustehnilise Instituudi Tallinna Õppe-Komsultatsioonipunkt, Tallinna Merekolledž. NSVL Kaubandusministeeriumi Koondise "Sojuztorgoborudovanije" Eesti Vabariiklik Baas. NSVL Rahandusministeeriumi asutused NSVL Riikliku Proovivalve Inspektsioon Eestis, Tallinna Uussadama Väliskindlustuse Esindus, Väliskindlustuse Esindus Tallinnas. NSVL Kultuuriministeeriumi Tallinna Helikassetitehas, Firmakauplus "Melodia", Eesti Turismiamet. Endise NSVL Välisturismikomitee Hotell "Viru", Hotell "Tallinn". ÜAS-i "Inturist" Tallinna Osakond. NSVL Spordikomitee Spordilaevade Eksperimentaaltehas, NSVL Koondise Õppe-Treeningukeskus Otepääl. NSVL Justiitsministeeriumi Välismaa Juriidiline Kolleegium Eestis^[4].
17. septembril 1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega nende ettevõtete ja asutuste nimekirja, mille varad anti üle Tartu linna munitsipaalomandisse 1. oktoobriks 1991.
26. septembril 1991 kinnitas EV Valitsus oma korraldusega Tallinnas tegutsenud Tallinna I ja II toidukaubastu, Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu, Eesti Raudtee ja muude organisatsioonide erastamisele minevate toidukaupluste nimekirja.
30. septembril 1991 moodustati EV Valitsuse 30.09.1991 määruse alusel alates 01.10.1991 rahandusministri valitsemisalas Riiklik Tolliamet (ka Eesti Tolliamet).
3. oktoobril 1991 tegi EV Valitsus oma korraldusega kohustuseks lõpetada alates 1. novembrist 1991 ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimedes ning nende kirja- ja muudel dokumendiplankidel, samuti pitsatitel, templitel, stampidel, nimesiltidel ja viitadel rekvisiitide „Eesti NSV“ ja „ENSV“ kasutamine.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi valitsuste loend

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta", RT/89/39/ 609
↑ Eesti NSV ministeeriumide põhifunktsioonide kindlaksmääramise kohta, Eesti NSV Valitsuse määrus 22. jaanuarist 1990.a. nr. 16
↑ Eesti NSV Ülemnõukogu stenogramm
↑ Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991. a. otsuse täitmise abinõude kohta, RT 1991, 32, 400

Eelnev Indrek Toome valitsus	Eesti NSV Valitsus 3. aprill 1990 – 20. august 1991	Järgnev -

Eelnev Enno Penno valitsus	Edgar Savisaare valitsus 20. august 1991 – 29. jaanuar 1992	Järgnev Tiit Vähi esimene valitsus

[1] Seadus "Eesti NSV Valitsuse kohta", RT/89/39/ 609

[2] Eesti NSV ministeeriumide põhifunktsioonide kindlaksmääramise kohta, Eesti NSV Valitsuse määrus 22. jaanuarist 1990.a. nr. 16

[3] Eesti NSV Ülemnõukogu stenogramm

[4] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29. augusti 1991. a. otsuse täitmise abinõude kohta, RT 1991, 32, 400

[1]

[2]

[3]

[4]