Eesti NSV Konstitutsioon (1940)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti NSV Konstitutsiooni võttis 25. augustil 1940 vastu Riigivolikogu, mille järgi muudeti senine Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks. Uuteks kõrgemateks riigivõimu organiteks said Ülemnõukogu Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. Eesti NSV konstitutsioon oli koostatud NSVL konstitutsiooni eeskujul.

Natsionaliseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Konstitutsioon kaotas eraomanduse ja riigi majanduslikuks aluseks võeti sotsialistlik majandussüsteem. Eelduseks oli kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine: tööstusettevõtete, tootmisvahendite, pankade, maaomanduse, transpordi ja sidevahendite natsionaliseerimine. Sotsialistlik omandus Eesti NSV-s oli kas riiklik (kogu rahva vara) või kooperatiivne omandus.

Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval olid Eesti NSV seadusega määratud piires lubatud üksik-talupoegade ja käsitööliste eramajapidamised ning väikesed tööstuslikud ja kaubanduslikud eraette­võtted.

Inimeste suhe töösse ja majandusellu määrati loosungiga: "kes ei tee tööd, see ei pea ka sööma." ja "igaühelt ta võimete järgi, igaühele ta töö järgi".

Riiklik alluvus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV konstitutsioon määras, et poliitiliselt lähtub ENSV NSV Liidu põhiseaduse paragrahvist 14. Ülejäänud küsimused lahendakse ENSV konstitutsioonist lähtuvalt.

Vikilingid[muuda | muuda lähteteksti]